lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist;
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. 2 Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 18 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib
Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Sellist suhet reguleeritakse
Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Kostja ei ole tõendanud esitatud väiteid selle kohta, et mobiiltelefon muudeti hageja poolt kasutamiskõlbmatuks. Samuti ei vabasta nimetatud väide kostjat müügilepingust tulenevast maksekohustusest. Seadus näeb küll ette õiguskaitsevahendina lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise, mille tagajärjel lõppeb lepinguliste kohustuste täitmine. Toodud õiguskaitsevahenditele näeb võlaõigusseadus ette vormi- ja sisunõuded, mida kostja antud juhul täitnud ei ole. Kostja vastuväited ei põhjenda lepingust tulenevate summade mittetasumist. Hageja nõue tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tulenevate summade tasumisega viivitamise eest viivist. Kostja on viivisenõudele vastu vaielnud, kuna hageja pole edastanud talle võla meeldetuletusi ega viivisenõuet. Kohus leiab, et viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Viivisenõue õiguslikuks aluseks on
lg 1 p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Asjas on leidnud tõendamist, et kostja on maksete tasumisega viivitanud. Hageja nõuab viivist põhinõudega ligilähedases ulatuses. Arvestades viivituse asjaolusid, on kohtu hinnangul hageja poolt nõutav viivis ebamõistlikult suur. Võlanõue on sissenõutavaks muutunud 29.11.2004.a., mis kostjale saadeti võlanõue, hagi on kohtusse esitatud 28.09.2006.a. Viivist on hageja arvestanud alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest kuni 15.09.2006.a. Hageja pole esitanud tõendeid vahepealsel perioodil kostjale võla- ja viivisenõuete esitamise kohta.
lg 8 järgi on kohtul õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vastavalt analoogilisele §-le 162 leppetrahvi kohta. Kohus vähendab hageja poolt nõutavat viivist 1591 kroonini s.o. pool põhinõude summast. Viivise mõistliku ulatuse leidmisel arvestas kohus viivituse asjaolusid ja varasemat kohtupraktikat. Kuna kohus rahuldab hagi põhinõude osas täielikult, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.