Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest esitada otsuse teinud kohtule avaldus (kaja) menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja AS EMT esitas 28.09.2006.a kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 2021,86 krooni ja viivise 1824,06 krooni nõudes. Kostja tegelik elukoht on teadmata ning seetõttu ei õnnestunud kohtul kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse
lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutsed väljaandes Ametlikud Teadaanded kahel korral vastavalt 28.12.2006.a. ja 21.12.2006.a. Kohus loeb
Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist hageja kohalviibimiseta
Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt
, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb võlausaldajale õiguskaitsevahendina ette juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 653,81 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal
lg 1 alusel.
lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.