Tsiviilasi nr 2 – 06-26247 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2006. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number Tsivii

§ -ga 10 lg.2 p.1 ja palub algatada võlgniku pankrotimenetlus, kuna võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole täitnud seejärel kohustust 10 päeva jooksul. 1 Võlausaldaja omandas nõude Axxxxxxxx Sxxxxxxxxxx 12.06.

1. Axxxxxxxx Sxxxxxxxx esindajana tegutsedes sõlmis võlausaldaja võlgnikuga 09.06.2006 võla tunnistamise kokkuleppe, mille kohaselt G.Axxxxxxxxxx kinnitas oma võlga A.Sxxxxxxxx ees seisuga 09.06.2006 summas 600000 krooni, millest põhisumma 500000 krooni ja kokkuleppelised intressid 100000 krooni. Algselt tuleneb võlg Sxxxxxxxx poolt Axxxxxxxxxxxx märtsis 2005 antud laenust summas 500000 krooni, mille kohta on 01.10.2005 vormistatud võlakiri. Võlgnik on kohustunud võla tasuma maksegraafiku alusel, kuid ei ole maksegraafikut järginud ja ei ole võlga tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasunud. Käendaja Ixxxxxxxxxxxxxxpoolt on tasutud 29.08.2006 ainult 215000 krooni. Võlasummale on juurde arvestatud intressid kokkuleppelise intressimäära alusel. Pankrotihoiatuse saamise järgselt on võlgniku võlg suurenenud veel täiendavalt intresside ja viiviste võrra, kuid neile võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel ei tugine. Võlausaldaja on võlgnikuga korduvalt suhelnud, kuid võlgniku poolt pakutud lahendus tasuda võlg 500-1000 krooni kaupa kuus ei ole mõistlik. Ei ole antud ka piisavat tagatist nõude täitmise tagamiseks. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu, ei suuda võlausaldajale võlgnevust tasuda ja ei otsi selleks ka võimalusi. Võlausaldajal on alust arvata, et võlgniku maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnik ei ole tasunud võlga 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse saamisest, siis on võlgnik võlausaldaja arvates maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Samas ei ole võlgnik päris varatu. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis ei oma märkimisväärset väärtust ja 1/3 mõttelist osa kinnistust xxxxxxxxxxxxxxx, millel on ehitis. Võlgnikul olemasoleva muu vara kohta võlausaldajal puuduvad andmed. Võlausaldaja palub välja kuulutada Gxxxxxx Axxxxxxxxx pankroti. Kohus määras PankrS § 16 korras eelistungi pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks, kutsudes võlausaldaja ja võlgniku. Menetlusdokumendid on kätte antud võlgnikule 05.oktoobril ja teavitatud, et ta võib kuni eelistungini esitada pankrotiavaldusele vastuväite. Vastuväiteid ei esitatud. Kohtuistungile 10.oktoobril ilmusid võlausaldaja esindaja ja võlgnik. Võlausaldaja esindaja jäi pankrotiavalduses märgitu juurde. Maksejõuetuse põhistamiseks tugineb PankrS § 10 lg.2 p.
2. Võlgnik avaldab, et ta ei ole avaldusega nõus. Ta on võlausaldaja juures kokkuleppele alla kirjutanud, kuid tal ei olnud prille ees ja ta ei näinudki, mis sinna oli kirjutatud. Võlgnik annab seletuse võla tekkimise asjaolude kohta: ta pole raha saanud ega raisanud. Oli aumeeste kokkulepe. Ixxxx Lxxxxxxxxx oli raha vaja 500000 krooni ja Axxxxxxxxx lubas vaadata. Ta sai kokkuleppele Sxxxxxxxxxx, kes oli nõus laenama. Lxxxxxx läks Rootsi, tal oli vaja harvester osta ja muud tehnikat. Lxxxxxx pidi hakkama protsente maksma kui hakkab teenima. Ixxxxx ei läinud hästi ja ta ei saanud nii tagasi maksta, kuidas lubas. Ixxxx kirjutas Sxxxxxxxxxx laenulepingu, et maksab 500000+ intressid tagasi 01.juuniks 2005 ja kui selleks ajaks ei saa, siis 10% juurde. Ta ei ole raha maksnud. Kirjutas teise lepingu, et võttis 600000 krooni. Lubas 30.maiks 2006 tagasi maksta. Ei ole maksnud. Võlgnik tunnistab, et ta võttis Sxxxxxxxxxx laenu 500000 krooni Lxxxxxxx jaoks, Lxxxxxx ei oleks ise xxxxxxxxxt saanud. Ka nüüd oli kokkulepe Sxxxxxxxxxx, et Lxxxxxx hakkab maksma 15000 krooni kuus, kuid Inkassofirma ei lubanud maksta. Tahab endale suuri protsente saada. Ka Lxxxxxxx korter lubati Sxxxxxxxxxx kirjutada, kuid Lxxxxxx jääb edasi liisingut maksma. Ka seda inkassofirma ei lubanud. Kõik pakkumised on inkassofirma ära seganud. Axxxxxxxxxx kinnitusel on 215000 krooni saadud Lxxxxxxx korteri eest, see müüdi. Võlga on jäänud maksta 325000 kroooni. Sxxxxxxx oli nõus, et iga kuu makstakse. Kuid praegu Lxxxxxx ei saa maksta. Talle hakkab kohe Soomest raha tulema ja saab iga kuu maksta. Axxxxxxxxxxx on Lxxxxxxxxx leping selle kohta, et Lxxxxxxxxn Axxxxxxxxxxxt laenu võtnud, kuid inkassofirma ütles, et sellega võib kohtutäituri juurde minna. Midagi korralikult selgitatud ei ole. Ta on valmis võla ka notariaalselt vormistama. Võlgnik väljendab solvumist, et ta on vana mees ja ei ole kellelegi võlgu jäänud, kuid nüüd püütakse teda lolliks teha. Tegelik võlgnik on olemas ja valmis ka maksma. Võlgniku sõnul ei ole ta nõus inkassofirmale midagi maksma, maksab otse Sxxxxxxxxxx. Oma maja ta panti ei pane. Võlgniku kinnitusel ei ole tal endal ühtki laenu, laen 140000 krooni on tema firmal OÜ Jxxxxxxxx, kalapüügiõiguste eest. Võlgnikul on maja xxxxxxxx, milles elab ja osa xxxxxxx 2 Võlgnik on OÜ Jxxxxxxxx juhatuse esimees, tegeldakse kalapüügiga, kuid praegu kala ei ole. Ta ei peida ega varja ennast, samuti Lxxxxxx. Võlg saab tasutud, teda saab alati telefoniga kätte. On nõus maksma 15000 krooni kuus. Lxxxxxx elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas. Võlausaldaja jääb selle juurde, et pankrotimenetlus tuleb algatada. Võlausaldaja Sxxxxxxx püüdis pikka aega raha tagasi saada, vormistati erinevaid lepinguid, mis ei ole tulemust andnud. See, mis võlgnik rääkis, on üldjoontes õige. Axxxxxxxxx sai 500000 krooni ja mida ta sellega edasi tegi, ei puuduta võlausaldajat. Suure töö tulemusena on võlausaldaja saanud kätte 215000 krooni. Pärast läbirääkimisi juunis ei ole midagi tasutud, ka seda lubatud 15000 krooni kuus mitte. Võlausaldaja kinnitusel on ta alati Lxxxxxxxxx öelnud, et maksku, kuid ei ole midagi tasutud 4 kuu jooksul. Ka eelmisel nädalal lubas, et maksab esmaspäeva hommikuks, ei ole midagi laekunud. Nõudeõiguse omanik on Julianuse Inkasso nõudeõiguse loovutamise alusel. Sxxxxxxx pöördus Inkassofirma poole 1.juunil 2006 ja siis sõlmiti ka kokkulepe võla suuruse kohta. Algse kokkuleppe järgi anti raha märtsis 2005 ja poole aasta pärast pidi tagasi makstama. Lxxxxxx ei oleks Sxxxxxxxxxx raha saanud. Lxxxxxxx korteri kirjutamine Sxxxxxxxxxx ei oleks olnud võimalik, korteril oli peal suur laen ja hüpoteek. Korter müüdi ja ülejääk läks Sxxxxxxxxxx. Niipalju on sellest laenust tasutud. Võlausaldaja jääb selle juurde, et põhivõla suurus on 425000 krooni, intressid 850 krooni, viivis 136750 krooni. Võlausaldaja palub algatada pankrotimenetluse ja määrata ajutine haldur. Võlgniku kinnitusel on ta nõus võla tagasi maksma. Tal on majad, maa, võlgasid ei ole. On oma firma. Kelle juures Lxxxxxx töötab, võlgnik ei tea, ta on praegu Eestis. Tegeleb ehitustööga. Lxxxxxx on Axxxxxxxxxxxx võlgu 650000 krooni ja selle kohta on ka leping. Kohus arutab asja eelistungil ja otsustus on võimalik teha PankrS § 15 alusel. Kohus leiab, et puudub tarvidus algatada pankrotimenetlus ja nimetada ajutine haldur.

§ 2

sätestab pankrotimenetluse eesmärgid järgmiselt: pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras.

§ 1

lg.1 järgi pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 10

lg.2 järgi peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema muu hulgas vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: seejärel, p.1 nimetab aluse, millele käesolevas asjas on võlausaldaja pankrotiavaldust esitades tuginenud. Seega pankrotiavaldus esitatakse eeldades, et võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et võlgniku võlg on võlausaldaja ees vähemalt 325000 krooni, s.o. suuruses, mida kinnitab võlgnik ise. Võlgnik ei ole vaidlustanud ka intresside ja viiviste arvutamist võlalt, mistõttu võib pankrotiavalduse esitamise ajaks arvutatud võlasumma olla ka suurem. Võlgnik ja võlausaldaja on ühetaolistel seisukohtadel võla tekkimise asjaolude osas. Seega nõue on selge ja see ei vaja tõendamist muus menetluses. Võlgnik tunnistab võlga ja on nõus selle tasuma. Kohtuistungil on leidnud kinnitust, et võlgnik omab kinnistu, millel ta elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, samuti 1/3 mõttelist osa teisest kinnistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Võlgnik on osanik kalapüügiga tegelevas äriühingus. Võlgnikule kuulub debitoorne nõue summas 650000 krooni kolmanda isiku vastu. Võlgnikul puuduvad muud võlad, s.t. on tegemist ühe võlausaldajaga- käesoleva pankrotiavalduse esitajaga. Võlgnik füüsilise isikuna töötab, osaleb reaalses majandustegevuses. Sellises olukorras puudub põhjus rakendada pankrotimenetlust, et vabastada võlgnik oma kohustustest võlausaldajate ees. Võlausaldaja nõude rahuldamiseks ei ole vaja asuda võlgniku kogu vara realiseerimisele, vaid selleks tuleb rakendada kas täitemenetluse võimalusi või sõlmida võlausaldajat rahuldav maksegraafik. Prognoosides võimaliku algatatava pankrotimenetluse kulgu, puudub perspektiiv, et tuleb tunnistada võlgniku maksejõuetust. Käesolevas olukorras suudab võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selle suutlikkuse kadumist ei ole ka ette näha. 3 Võlausaldaja on pankrotiavaldust esitades tuginenud PankrS § -le 10 lg.2 p.1, kuid see on ka ainus. Puuduvad muud põhistused ja neid ei ole esitatud ka kohtuistungil. Võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja PankrS § 15 lg.2 p.4 alusel tuleb jätta pankrotimenetlus algatamata. PankrS § 15 lg.3 järgi on pankrotimenetluse algatamata jätmise määrus vaidlustatav ja sellega seotud kulud kannab pankrotiavalduse esitaja (lg.4). Puutuvalt võlgniku etteheidetele võlausaldaja aadressil peab kohus vajalikuks märkida, et võlg on loovutatud võlausaldajale – Julianuse Inkasso Agentuur AS-le. Seega omab see võlausaldaja õiguslikku alust nõuet esitada, sellelt vastavalt kokkulepetele intresse arvutada. G.Axxxxxxxxxxl kui kohustatud isikul võlasuhtes on kohustus tegutseda aktiivselt kõigi seaduslike vahenditega võla tagastamise nimel, seejuures tuleb silmas pidada, et kokku lepitud intresside ja viiviste arvutamine võib jätkuda kuni võla tegeliku tasumiseni. Määruse aluseks on

§ 1lg.1, lg.2, § 2, § 15 lg.2 p.4, lg.3, lg.4.

Kohtunik Ü.Raag 4