2-06-26174/4

(3)katkenud. Kooselu on muutunud koormavaks mõlemale poolele. Ehkki elatakse põhiliselt ühes elamus, on pooled jäänud teineteisele võõraks. Selline kooselu tekitab psüühilisi pingeid. Hageja soovib ennast ükskord vabamana tunda, mistõttu taotleb abielu lahutamist. Kostja pole nõustunud ettepanekuga lahutada abielu perekonnaseisuametis. Ka abielutunnistust kostja ei andnud. Abielu kestel soetatud vara jagavad pooled kokkuleppel. Poolte ühised lapsed on täisealised. Hageja palub kohtul abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja ei pea vajalikuks lahutada 37 aastat kestnud abielu, kuna kooselu jätkub ka peale lahutust ja igapäevane elu läheb vana rada edasi. Kumbki pool elab kord maal, kord linnas (tl.7). Menetluse käik 12.12.2006.a. eelistungil jäid pooled esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Kohus tegi pooltele ettepaneku pöörduda nõustaja- psühholoogi poole, kes oskab ette näha ja aidata pooltel ületada tagajärgi, mis lahutusega kaasneda võivad. Kohtu soovitusel pöördusid pooled nõustaja- psühholoogi poole (tl.15-16, 19-20). Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõude rahuldamine ei ole vältimatu. Kohus tuvastas, et Lxx Kxxxx ja ExxxKxxx abielu on registreeritud xxxxxxxxxx.a. Jõgeva RSN TK Perekonnaseisuaktide Büroos, kanne nr 267 all (tl.5 ja abielutunnistus). Pooled elavad koos. Abielust sündinud lapsed on täisealised. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus täidab temale Põhiseadusega ja seadustega pandud ülesannet ega anna menetlusosalisele võimalust kasutada kohtumenetlust manipulatiivsetel eesmärkidel. Hageja on otsustanud, et ta ei tagane abielu lahutamise nõudest ja abielu tuleb lahutada. Teda häirivad tülid kostjaga, sellest tekivad tal peavalud. Kostja viib hageja endast välja, hageja on ka äkilise loomuga. Hageja sõnul näeb kostja temas ainult miinuseid ja ka hageja ise näeb kostjas ainult miinuseid. Rahakotid on kolmkümmend aastat eraldi. Hageja töötab palju ja soovib hommikuti kodunt kiiresti kaduda, et ei läheks tüliks Kui on ametlikult lahutatud, siis ei oma kostja õigust hagejale midagi ette heita, siis saab hageja olla rahulikum ja tervis seisab parem. Hageja arvates oma tööpingetega tuleb ta toime, ta tahaks tööd veel juurdegi võtta. Kostja võib elada linnamajas ja hageja elab xxxxxxx. Mõnikord sooviks hageja ikka ka linnamajas olla. Hagejat ei häiri senine elukorraldus kui talle etteheiteid ei tehta. Hageja on arvamusel, et kui ta abielu kestes xxxxxx majas remonti teeb, siis tuleb loodu kostjaga jagada, ta ei sooviks seda. Hageja tahaks ka lapsi aidata, ta on oma igapäevases töörattas ja ei saa sellest välja. Füüsiliselt tuleks ta oma töödega toime kui kostja ei ärritaks. Praegu ei ole hagejal kodu, kuhu heameelega minna. Ta on sellises eas, et ei ole enam võimeline tülitsema, kuid ei ole ka omavahel arutatud, et eraldi elada. Nõustajaga kohtumisest näeb hageja positiivset, kuid jääb nõude juurde abielu lahutada. Kostja etteheited teevad teda närviliseks ja viivad pingesse, peale lahutust ei soovi hageja midagi muuta, tahab vaid, et kostja ei teeks talle etteheiteid. Hageja arvates lahutus muudab teda rahulikuks ja ta ei pea närveerima, et mis teda ees ootab. Leppimisaega ei soovi. Kohus 2

(3)teeb hagejale ettepaneku avaldada tegelikud abielu lahutamise põhjused. Hageja sõnul ei ole tal mingeid muid põhjusi peale nende, millest on seni rääkinud. Kostja leiab, et hageja on nõude esitanud suure liialdusega. Nad tõusevad hommikul ühisest voodist ja õhtul heidavad. Need hageja nimetatud tülid ja etteheited- need on tavaliste igapäevaste asjade küsimine, siis hageja vihastab. Ühise majapidamise asjugi on vaja rääkida ja arutada. Kostja arvates peab lahutuse nõudmise põhjus olema mujal. Kostja sõnul võiks ta kohe linnamajja asuda ja seal edasi elada nagu senigi. xxxxxx majas on kostja kohustuseks olnud loomapidamine. Hageja on tööga väga hõivatud ja kostja arvates ongi hagejal sellest pinged ja peavalud. Lisaks firmade võlgadest tulenevad probleemid. Neid tülisid ja ütlemisi on olnud nii korra-paar kuus. Kostja on soovinud neid omavahel hagejaga arutada, kuid hageja pole nõustunud. Kostja väitel on rahakotid tõesti lahus, kuid kõik, mis ta on majapidamises teinud või loomadest sisse toonud, on läinud perele. Kui mees on oma objektidele töölised võtnud, on kostja neile söögi teinud. Kostja on samuti seisukohal, et nõustajaga kohtumine on kasuks tulnud. Kostjale on arusaamatu, miks on vaja lahutust hagejale kui hageja on niigi vaba, tuleb-läheb millal tahab. Ka hageja on kostjale halvasti öelnud ja lahutusest ei muutu midagi, elu on niivõrd seotud. Vara jagamisest ei ole seni juttu olnud. Kostja arvates peaks olema leppimisaeg. Kohus tegi kindlaks, et hageja on käinud nõustajaga kohtumisel ühe korra ja kostja rohkem kui ühe korra. Nõustaja kokkuvõtet selle kohta, et nõustamistegevuse kulges ja toimus, käsitab kohus kui asjatundja hinnangut. Kuna nõustamistegevuse käigus teatavaks saanud informatsioon on oma iseloomult konfidentsiaalse sisuga, kohus seda nõustajalt ei küsinud ja tõendina ei arvesta. Poolte seletuste põhjal tuvastas kohus, et nende abielu on paljude aastate jooksul kulgenud ühetaoliselt: hageja on töötanud suure koormusega väljaspool kodu talle kuuluvates äriühingutes, kostja on hoidnud korras majapidamise, pidanud loomi, pooled on suhelnud kohasel viisil laste ja lastelastega. Koduse majapidamise ja varaga seotud küsimuste lahendamises on osalenud nii hageja kui ka kostja. Seega on poolte kooselul säilinud abielule iseloomulikest tunnustest järgmised tunnused: emotsionaalsed seosed (see on pikaajalisel kooselul põhinev hingeline ühisosa), ühiste laste- ja lastelastega seotud vastutustunne, ühised majanduslikud suhted. Sellest järeldub, et nii hagejal kui ka kostjal on abielus kujunenud välja oma kindel roll, sealjuures on hageja rolliks suhtlemine enam kodunt väljapoole, enda realiseerimine kodusest majapidamisest väljaspool ja üldsusele nähtavalt. Kostjal on stabiilse koduhoidja roll. Selline elukorraldus vastab poolte iseloomule ja tahtele. Poolte erinevad rollid määravad ka nendevaheliste suhete iseloomu. Poolte seletustest tuleneb ka, et on säilinud kummagi poole hool ja mure teise poole pärast. Selliselt kulgev elukorraldus ja suhted ongi see, mida nimetatakse abieluks nende kahe isiku vahel. Kohus on seisukohal, et selline pikaajaline rollide jaotus ongi taganud poolte senise eluvõime, hagejale võimaluse pingestatult ja suure koormusega töötada. Kumbki pool ei pea vajalikuks vältimatult kiireid ja otsustavaid elukorralduse muutusi ka pärast abielu võimalikku lahutamist. Seetõttu ei saa kohus lugeda tuvastatuks, et pooltevahelised abielulised suhted on lõppenud, vastupidi- suhted, millistena need on kestnud pikkade aastate jooksul, kestavad käesoleval ajal ja kestavad suure tõenäosusega ka edasi. Kõige selle juures ei ole kohtul võimalik konstateerida, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte senise eluviisi ja elukorralduse jätkumist peavad pooled võimalikuks ise ja kohtule ei ole esitatud ühtki asjaolu, millest saaks järeldada, et selline eluviis- mis kujutabki poolte abielu- edaspidi võimatuks osutub. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks abielu lahutamist. 3

(3)Hageja väide „rahakotid on eraldi“ ei kirjelda tegelikkust õigesti. Kumbki pool on panustanud (ja teevad seda jätkuvalt) ühisesse majapidamisse nii raha kui vara (kulutused toidule, loomadele, maaharimisele, voodipesule, nõudele, lastele-lastelastele jms) ja ühises kasutuses on ka majapidamisest saadud tulud. Poolte seletustest kohtule rulluv pilt osutab, et pooled ei kavanda sellises elukorralduses teha muudatusi ka edaspidi, mistõttu ei ole õiglane luua kohtumenetluse tulemusena olukord, milles üks pooltest omandab dikteeriva rolli. Hageja seletustest nähtub, et ta ärritub ja pingestub kostja küsimuste ja päringute peale, pinge vältimiseks soovib kodust kiiresti lahkuda. Seda kinnitab ka kostja. Kohus on seisukohal, et poolte olukorras- omatakse ühist tegutsevat majapidamist, äriühingutesse on panuse andnud ka kostja, on ühised lapsed ja lapselapsed, kostjal on koduse majapidamise korrashoidja rollon loomulik ja vältimatu, et kumbki pool saab piisavalt ja vajalikku informatsiooni teise poole tegevuse kohta, pere majanduselu kohta. Selleks asjakohane viis ongi küsimuste esitamine, vajadusel ka ettepanekute tegemine ja oma seisukohtade avaldamine. Selline õigus ühisele osalemisele on sätestatud Põhiseaduse §-ga 27, mille järgi abikaasad on võrdõiguslikud. Seetõttu ei saa lugeda, et ainule hageja tohib olla pooleks, kes määrab suhete kulgemise ja nende iseloomu, sama õigus on ka kostjal. Selle juures on kostja mõistnud õigesti ja vastutustundlikult hageja koormatust ja näeb hagejale sellest lähtuvaid ohtusid. Selliselt positsioonilt käituv kostja on menetluse käigus avaldanud valmisolekut oma käitumist enam analüüsida ja võimalikke pingeid tõhusamalt vältida. Hageja kinnitusel on see menetluse toimumise kestel ka ilmnenud. Seega on kostja aldis suhete parandamisele ja võtnud vastu ka sellekohase nõustaja abi. Tõendite uurimise tulemusena on kohus seisukohal, et hageja ei taju õigesti oma pingete tegelikke allikaid. Hageja kujutlus, et suurenev töökoormus äriühingutes on talle positiivne ja pingetest vabaneda aitab üha enam sukeldumine töösse erinevates äriühingutes, on petlik ja võib tuua kaasa ränki tagajärgi. On olemas kvalifitseeritud asjatundjad, kelle poole pöördumine saab olla hagejale tulemuslik, tagada tervise säilimise ja tuua kaasa vaimse vabanemise. Sel eesmärgil kohtuotsuse koostamine abielu lahutamise kohta oleks ebaõiglane teise poole suhtes ega oleks kooskõlas PkS § 29 lg.2 ja PS § 27 mõttega. Uuritud tõenditest nähtub, et poolte abielu olemasolu nn. positiivses rutiinis on suure tõenäosusega garantiiks, mis on seni taganud hageja suutlikkuse jätkata sellises „rattas“(hageja väljend). Abielu jätkamine on kohtu hinnangul võimalik ja abielu ei saa PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. Abielu jätkumise ajal on pooltel vajadusel võimalik ja ka soovitatav sõlmida abieluvara leping, et luua selgus varalistes suhetes, eriti selle varaga seoses, mis on ühe abielupoole lahusvara (pärandatud). Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 4