← Eesti

2-06-25501/4

Obsah (6)§ 390§ 510§ 78§ 428§ 509§ 509l

2-06-25501 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 29. detsember 2009.a., Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Kxxx Kxxx avaldus Oxxx Kxxxx Exxxx Kxx

§ 390lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kxxx Kxxx esitas 20.09.2006.a. kohtule avalduse Oxxx Kxxx, Exxxx Kxxxxja Lxxxxxxx Kxxx surnuks tunnistamiseks. Märgitud isikud on avaldaja Kxxx Kxxx vennad, kes mobiliseeriti Saksa sõjaväkke II Maailmasõja ajal ja nende kohta ei ole andmeid alates nende mobiliseerimisest. Avaldaja vend Exxxx Kxxxxsuri xxxxxxxxxxxa. Saksamaal Mannheimis ja tema pärandiküsimuse lahendamiseks on Kxxx Kxxxxx vajalik teiste vendade- Oxxx, Exxxx ja Lxxxxxxx Kxxx surnuks tunnistamine. 1 Kohus võttis avalduse menetlusse ja avaldas

§ 510lg.1, lg.2, lg.3 kohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl.15).

06.10.2006 esitas Kxxx Kxxx kohtule avalduse, milles palub menetluse tema avalduse alusel isikute surnuks tunnistamiseks lõpetada. Saksamaal on alustatud nimetatud isikute surnuks tunnistamise menetlust ja Eesti kohtu sellekohane menetlus ei ole vajalik. Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna tõend 17.10.2006 kinnitab, et saksa pärandikohtu arvamuse kohaselt ei ole kolme tõenäolise pärija surnukskuulutamine nõutav.

§ 78

lg.1 sätestab: kui samade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtusse esitamist võetud kohtualluvuse järgi pädeva välisriigi kohtu menetlusse, võtab Eesti kohus hagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on täidetud, kuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et välisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda lahendit Eesti Vabariigis tunnustatakse. § 78 lg.5 sätestab: …lõigetes 1-4sätestatut kohaldatakse vastavalt avalduse esitamisel eri maade kohtusse hagita menetluses. Kohus, tuginedes

§-le 78 määrusega 10.11.2006 peatas asjas menetluse. 09.11.2009 esitas avaldaja esindaja kohtule ühise pärimistunnistuse, välja antud pärandikohtuna tegutseva Mannheimi VI Notariaalkontori poolt, millest nähtub, et Exxxx Kxxx pärijateks on tunnistatud tema vend Kxxx Kxxx ja õdede ja vendade lapsed (loetelu esitatud). Pärimistunnistus on välja antud 12.02.2008 pärandikohtunikuna tegutseva justiitsnõunik Umstätter*i poolt. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et avaldaja Kxxx Kxxx on surnud xxxxxxxxxxx.a. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et käesolevaks ajaks teadaolevate asjaolude alusel tuleb Karl Karu avalduse asjas lõpetada menetlus otsust tegemata

§ 428

lg.1 p.2 alusel, kuna samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud … Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend. Nimelt on Kxxx Kxxx esitanud avalduse isikute surnuks tunnistamiseks eesmärgiga saada vajalik dokument Exxxx Kxxx pärandiküsimuse menetlemiseks. Pärimistunnistuse väljaandmine Saksamaa pärandikohtu poolt tõendab, et Exxxx Kxxx pärandi asjas on vajalikud dokumendid ja tõendid kogutud ja see on võimaldanud jõuda eesmärginianda välja pärimistunnistus. Saksamaa pärandikohtu lahend on Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 19 lg.1 sätestab: kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Käesolevaks ajaks on huvi Oxxx Kxxx, Exxxx Kxxx ja Lxxxxxxx Kxxx surnuks tunnistamise vastu ära langenud, kuna Exxxx Kxxx pärandiküsimus on lahendatud. Avalduse isikute surnuks tunnistamiseks on esitanud Kxxx Kxxx, kes on käesolevaks ajaks surnud.

§ 509

lg.3 järgi võib isiku surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õigustatud isik avalduse alusel astuda menetlusse lisaks avaldajale. Avalduse esitamisega omandab ta avaldaja õigusliku seisundi. 2 Käesolevaks ajaks ei ole täiendavaid avaldusi menetlusse astumiseks esitatud. Võimalik õigustatud isik, Kxxx Kxxx poeg xxx Kxxx Kxxx Kxxx volitatud esindajana on esitanud oktoobris 2006 avalduse menetluse lõpetamiseks. Lxx Kxx käesoleval ajal on kinnitanud, et tal puudub huvi menetluse jätkamiseks, täiendavaid dokumente tal esitada ei ole. Seega puudub käesoleval ajal huvitatud isik, kellel oleks õigustatud huvi asjas menetluse jätkamiseks pärast Kxxx Kxxx surma. Isiku surnuks tunnistamise menetlus on hagita menetlus, mis algatatakse ja menetlust toimetatakse üksnes avalduse alusel (

§ 509lg1).

Kuna käesoleval ajal puudub huvitatud isik, kes on huvitatud menetluse jätkamisest, annab ka see aluse menetluse lõpetamiseks (

§ 428lg.1 p.5).

Ülle Raag Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.