2-06-24965/4

2-06-24965 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2006.a Jõgeva linn Tsiviilasja number 2-06-24965 Tsiviilasi Jõgeva Linnavalitsuse avaldus Kxxxx Sxxxxxxx eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Jõgeva Linnavalitsus, asukoht Suur tn 5 Jõgeva linn esindaja sotsiaalosakonna juhataja Terje Kaldma puudutatud isik: Kxxxx Sxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Uno Paimets puudutatud isik: TxxxxSxxxx isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx puudatatud isik: Txxxxx Exxxxxxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajad Kohtuistungi toimumise aeg elukoht elukoht elukoht 09.11.2006.a RESOLUTSIOON Kohus määras: Piirata KxxxxxSxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) teovõimet. Lubada KxxxxxSxxxxxxxteha tehinguid igas kuus tema poolt igas kuus saadava pensioni väärtuses. Kxxxx Sxxxxxxeestkostjaks määrata TxxxxSxxx (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 1 Eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Kohtukulud – ekspertiisitasu 3560 krooni ja vandeadvokaat Uno Paimets’ale makstav tasu 1710 krooni – tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus tuvastas: Avalduse esitaja nõue ja põhjendused Jõgeva linn on esitanud avalduse, milles palub määrata Kxxxx Sxxxxe eestkostja. Kxxxx Sxxx on raske puudega, tuleb toime igapäevatoimingutes, vajab juhendamist keerulisemates olukordades, sotsiaalselt naiivne. Kxxxx Sxxx on teinud tehingu, millega on seadnud enda majanduslikult raskesse olukorda. Eestkostja peaks tagama eestkostetava juhendamise keerulisemates olukordades ja rahaga majandamisel. Jõgeva linn palub määrata Kxxxx Sxxx eestkostjaks Txxx Sxxxx Kohtuistung Linnavalitsuse esindaja leidis, et Txxx Sxxxx on sobiv isik täitmaks eeskostja ülesandeid; Kxxxx Sxxxx peaks võimaldama teha tehinguid oma pensioni ulatuses, suuremate tehingutega võib Kxxxx Sxxxxpanna ennast rahaliselt ebasoodsasse olukorda. Txxx Sxxx oli nõus tema määramisega Kxxxx Sxxx eestkostjaks. Txxx Sxxx leidis, et Kxxxx Sxxx peaks tegema tehinguid oma pensioni ulatuses. Kxxxx Sxxx ema Txxxxx Exxxxxxxxxxavaldas kohtule telefonitsi, et Kxxxx Sxxx ei oska rahaasju arvestada, vajab selles osas abilist. Kxxxx Sxxxxei olnud nõus tema teovõime piiramisega ja leidis, et saab ise kõigega hakkama. KxxxxxSxxx esindaja leidis, et suuremate tehingute tegemiseks on eestkostja määramine põhjendatud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus määras Kxxxx Sxxxx esindama advokaadi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 520 lg 1 kohaselt, kuna esindus on Kxxxx Sxxx huvides. Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud avalduse esitaja, puudutatud isikud ning Kxxxx Sxxxx esindava advokaadi leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, Kxxxx Sxxxxx tuleb määrata eestkostja. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Eksperdi hinnangul on Kxxxx Sxxx ei ole vaimuhaige ja tal ei ole vaimutegevuse 2 ajutist riket. Kxxxx Sxxxx on mõõdukas vaimne alaareng, mis on kaasasündinud ja avaldub mälunõrkusena, intellekti puudena, võimetusena teha keerulisemaid tehinguid ja lahendada keerulisemaid olukordi, suutmatusena oma tegude tagajärgi ette näha ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida. Keerulisemates olukordades (näiteks laenu võtmine, tehingud kinnisvaraga jms.) ei ole Kxxxx Sxxxxvõimeline mõistma oma tegude tähendust, nende tagajärgi ega neid juhtima. KxxxxxSxxx eestkostja peaks Kxxxx Sxxx eest tegema kõik tehingud kinnisvaraga, raha laenamise ja võlgu võtmise, kõik rahalised tehingud, mis on suuremad kui 1000 krooni kuus. Kxxxx Sxxx vaimne alaareng on eluaegne ning eestkoste peaks olema eluaegne. Arstliku ekspertiisi otsusest 17.02.2006.a nähtub, et Kxxxx Sxxxxx on määratud raske puue. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Kxxxx Sxxxx on mõõdukas vaimne alaareng, igapäevatoimingutega tuleb ta toime, samuti lihtsamate rahaliste tehingutega. Kxxxx Sxxxxe tuleb eestkostja määrata keerulisemate rahaliste tehingute tegemiseks, eestkostja määramata jätmisel võib Kxxx Sxxx sattuda rahaliselt raskesse olukorda. Ekspert leidis, et tehinguväärtuse piiriks võiks olla 1000 krooni, linnavalitsuse esindaja ning Txxx Sxxx leidsid, et tehinguväärtuse piiriks võiks olla Kxxxx Sxxx pensioni suurus. Tõendite uurimisel ilmnes, et Kxxxx Sxxxxtuleb toime igapäevaste kulutuste tegemisel. Seega leiab kohus, et Kxxxx Sxxxx tuleb võimaldada tehinguid teha tema poolt igas kuus saadava pensioni ulatuses s.o ligi 2000 krooni ulatuses kuus. PkS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut määrata eestkostjaks tema kirjalikul nõusolekul. Txxx Sxxx on andnud nõusoleku olla eestkostjaks. Txxx Sxxx puhul ei esine PkS §-s 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. TsMS § 526 lg 2 p 34 kohaselt määrab kohus, et eestkostja teeb Kxxxx Sxxx eest rahalised tehingud, mille väärtus ületab Kxxxx Sxxx pensioni suuruse ühes kuus. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 3560 krooni ja määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 1710 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. Advokaadi tasu tuleb jätta riigi kanda. Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1. Haide Rimmel kohtunik 3