← Eesti

2-06-2652/1

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2 – 06 - 2652 Otsuse kuupäev 02.november 2006 Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Riina Eelmäe Kohtuasi OÜ Koduliising hagi V.T. vastu võlgnevuse ja viivise 4029 krooni nõudes Hageja OÜ Koduliising ( asukoht Narva mnt 21 Tallinn, postiaadress Posti 30 Haapsalu ) Kostja V.T. Asja läbivaatamise kuupäev 02.november 2006 Istungil osalenud isikud hageja OÜ Koduliising - istungil ei osalenud, esitas taotluse ja palus hagi läbi vaadata ilma hageja esindaja osavõtuta kostja V.T. Resolutsioon Välja mõista V.T.lt OÜ Koduliising kasuks võlgnevus ja viivis 4029 ( neli tuhat kakskümmend üheksa ) krooni. Määrata, et V.T. tasub võlgnevuse osti alljärgnevalt: ositi makse tuleb tasuga iga kuu 10.kuupäevaks, esimene makse 429 ( nelisada kakskümmend üheksa ) krooni hiljemalt 10.novembriks ja edasi iga kuu 400 ( nelisada ) krooni hiljemalt iga kuu 10.kuupäevaks, viimane makse hiljemalt 10.august

  1. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja poolte seletused Hagiavalduse järgi järelmaksuga müügilepingu nr.640303
  2. märtsist 2004.a. kohaselt müüs hageja V.T.le muusikakeskuse Aiwa hinnaga 3865.-krooni. Kauba eest tasumine pidi toimuma maksegraafiku alusel igakuiste osamaksude näol, jooksva kuu
  3. kuupäevaks 298.- krooni. Kahjuks ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud. Ei ole tasutud mitte ühtegi osamakset, va. sissemakse 289.-krooni. Kokku on võlgnevus seega 3576.-krooni. 2 VÕS § 208 lg l kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma asja ostjale üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele. 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Seda aga ei ole V.T. teinud.
  4. augustil 2004.a. saatis hageja kostjale võlgnevuse kirjaliku meeldetuletuse, milles palus tekkinud võlgnevus likvideerida hiljemalt
  5. septembriks 2004.a. Kahjuks kostja seda ei teinud. Lepingu üldtingimuste p. 5.
  6. kohaselt, lepingujärgsete osamaksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub ostja tasuma viivist seaduses sätestatud määras päevas tasumata osamaksete summalt kuni nende tegeliku tasumise päevani. Tänase päeva seisuga on viivisemäär tulenevalt VÕS Rks §-st 14 ja VÕS §-st 94 lg l ja 113 lg l 9% aastas e. 0,025% päevas. Seisuga
  7. veebruar 2006.a. on viivis 453.- krooni. Seega kokku meie nõue 06.02.2006.a. seisuga on 4029.-krooni, millest võlgnevus tasumata osamaksete eest on 3576.-krooni ja viivis 453.-krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg l ja 3; 82 lg 2; 94; 113 lg l; 208 lg l ja TsMS §-st 363 palub hageja välja mõista V.T.lt võlgnevus 3576 krooni tasumata kauba eest ja viivis 453 krooni - kokku 4029 krooni osaühing Koduliising kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastas kohtule hagi kohta, et kõik muusikakeskuse dokumendid on J T käes. Ta oli tõesti 3.märtsil 2004 muusikakeskuse ostu juures ja aitas selle välja osta. Edasi lubas J T ise osade kaupa järelmaksuna maksta. Ta ei olnud teadlik, et muusikakeskuse eest üldse tasutud ei ole. Kostja seletas kohtuistungil, et tema adopteeritud tütar ostis selle muusikakeskuse. Tütar on praegu Soomes tööl. Tütar pidi ise tasuma maksed, aga kasutas teda ära ja ei tasunud. Ta usaldas tütart. Ta ostis sellepärast, et pensionäridele oli soodustus. Paari kuu pärast tuli meeldetuletus, ta viis selle tütre kätte. Neil ostu juures tunnistajat ei olnud. Tal praegu ei ole seda summat korraga võimalik maksta. Oleks võimalik tasuda kuus 400 krooni. Iga kuu
  8. kuupäevaks, tal on pensionipäev 4.ndal kuupäeval. Pension on üle 3000 krooni, aga nüüd on kütteperiood ja läheb rohkem raha selle peale. Kohtu põhjendused VÕS § 208 lg l kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma asja ostjale üle ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Järelmaksu müügilepinguga nr 640303 on tõendatud, et V.T. ostis hagejalt 03.märtsil 2004 muusikakeskuse hinnaga 3865 krooni. Tasutud on samal päeval 289 krooni. Maksegraafiku järgi tuli tasuda iga kuu 02.kuupäevaks 298 krooni alates 03.aprillist 2004 kuni 03.märtsini 298 krooni. Maksegraafikut täidetud ei ole ja muusikakeskuse eest on tasutud ainult esimene makse. Kostja seletuse järgi pidi tasuma selle eest tütar, kes muusikakeskuse ka tegelikult ostis. Ta sai teada meeldetuletusest, et ei ole selle eest makstud. Tal ei ole seda summat kuskilt korraga võtta. Tütar vedas teda alt, kui ei tasunud ära, nagu lubas. Ta saab aru, et nüüd peab selle ise ära maksma. Kohus leiab, et arvestades kostja rahalisi sissetulekuid, ta on pensionär, tuleb tal võimaldada tasuda võlg ositi maksetena. Menetluskulude arvestus 3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud riigilõiv 250 krooni. Asja läbivaatamise kulud ( postikulud ) 42 krooni. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.