sätteid. Kohtule pole teada, et Nxxxxxx Lxxx oleks järele jätnud testamendi või pärimislepingu.
lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi.
lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide (hageja ja kostja sünnitunnistus) ja ütluste põhjal tuvastas kohus, et Axxxxxxx Lxxx seadusjärgseteks pärijateks on tema lapsed – Lxxxx Vxxxxxx, Jxxxx Lxxx ja Rxxxxx Lxxxx(surnud 24.12.2002). Nxxxxx Lxxxx seadusjärgseks pärijaks abikaasa Axxxxxxx Lxxxxxa pojad. Kuna Nxxxxxx Lxxxxxsurma järgselt ei ole pärijaid üles astunud (ega majavalduse pärimist taotlenud), siis tuleb lugeda, et teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu ei ole tuvastamist leidnud.
lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta.
pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt juriidilise jõu poolest võrdsed.
lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud teod teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Poolte ütluste põhjal tuvastas kohus, et Axxxxxxx Lxxx võttis vastu oma abikaasa Nxxxxxx Lxxxxpärandvara, asudes seda kuue kuu jooksul pärast ema surma faktiliselt valitsema ja valdama. Axxxxxxx Lxxx asus valitsema pärandvaraks olevat mõttelist osa elamust, aitsarast, saunast ja laudast asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ta hoolitses pärandvaraks oleva majapidamise eest koos Nxxxxxx Lxxxxxx tolle eluajal ja jätkuvalt pärast tema surma kuni oma surmani aastal 2002. Sellele faktile ei ole vastuväiteid esitatud. Kohtus ei leidnud ka tõendamist nagu oleks keegi teine Nxxxxxx Lxxxx pärijatest tema pärandvara vastu võtnud, tehes avalduse notarile või asudes pärandvara faktiliselt valitsema või valdama. Need uuritud tõendid võimaldavad kohtul asuda seisukohale, et Axxxxxxx Lxxx oma abikaasa Nxxxxxx Lxxx pärijana faktiliselt valitses ja valdas Nixxxxx Lxxxxxt järele jäänud pärandvara ja võttis pärandi vastu. Asjas on seadusjärgse pärija Jxxxx Lxxxx kõrval õigeks kostjaks ka Torma Vallavalitsus kui kohalik omavalitsus TsK § 557 alusel, kuna käesoleval juhul on tegemist juhtumiga, kus ükski pärijaist ei ole pärandit seadusekohaselt vastu võtnud ja pärimisõigus läheks muude nõuete puudumisel üle riigile. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Muid kulusid ei ole teada. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik Ü.Raag
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.