lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist;
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist. Võlgnevus tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista solidaarselt. Kostja Mxxxx Kxxxxxxx on käenduslepinguga võtnud vastutuse OÜ Arbory ja AS Mokter vahel sõlmitxd võla tasumise kokkuleppest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. AS Mokter ja Mxxxx Kxxxxxxx vahel sõlmitud käenduslepingu punkti 2 kohaselt vastutab käendaja AS Mokter ees solidaarselt OÜ-ga Arbory, kuid mitte suuremas ulatuses kui 399 288,90 krooni. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 276288,9 krooni. Poolte vahel sõlmitud võla tasumise kokkuleppe punkt 3 näeb ette, et AS-il Mokter on õigus OÜ-lt Arbory nõuda viivist 0,5 % päevas tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Viivisenõude õiguslikuks aluseks on
lg 1, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt menetluse kestel tasutud 160 000 krooni loeb hageja poolte vahelise võla tasumise kokkuleppe punkti 4 kohaselt tasutud viivisevõla katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised 116 200 krooni. Kostjad paluvad vähendada tasumisele kuuluvaid viiviseid. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ning väljamõistetavat viivist tuleb vähendada
§-de 113 lg 8 ja 162 kohaselt, viivise vähendamisel arvestatakse kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on kohtumenetluse ajal korduvalt viivist tasunud, poole aasta jooksul kokku 160000 krooni ning on sellega asunud kohustust täitma, samuti on äriregistri andmetel hageja majanduslik seis oluliselt parem kui põhivõlgnikul. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 75000 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga kostjate kanda. Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate 3 kahjuks, seega vastutavad kostjad TsMS § 165 lg 3 alusel menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.