2-06-24047 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 12.detsember
- a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasi Üxxx Nxxx hagi Axxx Nxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes Hageja: Üxxx Nxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axxx Nxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 28.11.2006.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 2-06-24047 RESOLUTSIOON ÜxxxxNxxxxx hagi Axxx Nxxxxx vastu rahuldada. Suurendada Jõgeva Maakohtu 18.10.01 otsusega tsiviilasjas nr 2-454/01 välja mõistetud elatisesummat ja välja mõista Axxx Nxxxxlt Üxxx Nxxxxx kasuks alates 07.0.06.a:
- igakuine elatis summas 2000 (kaks tuhat) krooni tütre Dxxxx Nxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
- igakuine elatis summas 2000 (kaks tuhat) krooni poja Dxxxx Nxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista Axxx Nxxxxxx riigituludesse 1500 krooni riigilõivu katteks, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
- Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 468 lg 3 alusel kolme kuu elatisesumma ulatuses s.o. kokku 12 000 krooni ulatuses. 1
(3)Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord: Pool võib kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Üxxx Nxxx esitas 07.09.06.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Nxxx vastu lastele makstava elatise suurendamise nõudes. Varasemalt on kohtuotsusega 18.10.01. poolte abielu lahutatud ning kostjalt mõisteti välja elatis 1500 kroonikuus kahe lapse ülalpidamiseks. Hageja taotles elatise suurendamist kuni 2000 kroonini kuus lapse kohta, kuna senine elatis on oluliselt väiksem miinimummäärast, samuti on laste vajadused kasvanud. Kostja esitas oma vastuväited hagi vastuses (tl 9). Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagiavalduses esitatud lastevajadused on ülepaisutatud, hageja ei ole tõendanud laste vajadusi ja neile tehtavaid kulutusi. Samuti ei võimalda kostja varanduslik olukord maksta elatist kokku 4000 krooni kuus. Kostja elab elukalliduselt oluliselt kulukamas riigis ning temal on peres teine laps. Hageja esitas kohtule hagiavalduse täiendused (tl 16), milles põhjendas elatise suurust. Lapsed käivad huviringides, kostja ei ole laste vastu huvi tundnud. Kostja ema matustel pooled kohtusid, kuid kostja lastega ei suhelnud. Kostjat on karistatud KarS § 169 alusel ning ta on seoses sellega tasunud elatise võlast ainult poole. Kostjal ei ole teadaolevalt teisi lapsi ning ülalpeetavaid. Hageja esitas lastele tehtud kulutuste arvestuse. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Kostja vaidles hagile jätkuvalt vastu. Kostja seletuse kohaselt elab ta Soomes ning hetkel ei tööta. Kostja oli nõus tasuma elatist 3000 krooni kokku. Kohus leiab asja arutamise põhjal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Üxxx Nxxx hagi laste ülalpidamiseks elatise suurendamiseks ja väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esialgselt on elatis välja mõistetud Jõgeva Maakohtu otsusega kokku 1500 krooni kuus (tl 6). Hageja on põhjendanud elatisesumma suurendamise vajadust. Hageja nõuab elatise suurendamist üle seadusega kehtestatud miinimummäära. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatisesumma suurendamise kohta ja kostja ei ole neile põhjendustele esitanud mõistlikke vastuväiteid. Seetõttu on vajalik varem väljamõistetud elatise suurendamine taotletud ulatuses. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kostja vastuväidete osas peab kohus vajalikuks märkida, et need ei põhista elatise määramist seaduses sätestatud miinimummääras, so 1500 krooni kuus lapsekohta. Kostja laste vajadused on suuremad ning tulenevalt Perekonnaseaduse § 50 lg 1 ja 2 ning § 60 lg 1 peab kostja neid 2
(3)vajadusi rahuldama. Hageja esitatud lastega seotud kulutuste arvestuse ei näita ülepaisutatud või põhjendamatuid kulutusi. Hageja peab tõendama kummagi lapse rahalised ülalpidamiskulud üksnes 500 krooni ulatuses kuus (so summa üle miinimummära). Hageja seletusega ning arvestustega (tl 17-18) on laste vajadused tõendatud. Kostja vastuväited on üldsõnalised ning ei lükka ümber laste rahalisi vajadusi. Asjaolu, et kostjal väidetavalt puudub piisav sissetulek, ei ole antud juhul aluseks laste vajaduste piiramiseks. Kostja on töövõimeline mees, kellel ei ole ametlikult ülalpidamiskohustust kolmandate isikute suhtes. Elukohaks on kostja valinud Soome Vabariigi, so riigi, kus elatustase ning elukalidus on oluliselt kõrgemad, kui Eestis. Kostja selgitus, et tema sissetulek Soomes on üksnes 15 000 krooni kuus, on väheusutav ning ei ole tõendatud dokumentidega. Kostjal on võimalus leida endale piisav sissetulek, mis võimaldaks temal täita seadusest tulenevat kohustust oma laste ülalpidamisel. Seni on kostja elatist tasunud vähesel määral ning teda on selle eest karistatud. Mõistlikke põhjendusi elatise mittetasumiseks ei ole kostja esitanud. Seni on kostja oma vahendeid tasumata elatise võrra säästnud. Neil asjaoludel peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatise hageja poolt nõutud suuruses. Täiendavalt kohus märgib, et kostja elukaaslase last ei saa arvestada kostja ülalpeetavaks. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 136 lg 2 mõistab kohus suurema elatise välja haginõude esitamisest alates s.o. 07.09.
- Elatise nõudmise senise kohtuotsuse järgi tuleb lõpetada seisuga 06.09.
- Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel Perekonnaseaduse § 63 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna kostjal on elatise osas suur võlg määrab kohus viivitamatult täitmisele kuuluvaks elatiseks kolme kuu elatise summa, so 12 000 krooni. MENETLUSKULUDE JAGAMINE: Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS 162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus TsMS §§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on summa, mille võrra elatisesummat suurendati üheksa kuu kohta s.o. 1500 krooni (9 * 2500=22500). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt krooni. Kohtunik 3
(3)