Kostja Axxx Txxxxx Txxxx-Txxx Txxxxxx ja Txxxx Txxxxxx isana on kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Viljandi Maakohtu 10.06.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2-623/03 on Axxx Txxxxxxxx Üxxx Lxxxx kasuks välja mõistetud laste ülalpidamiseks elatis 550 krooni kummagi lapse kohta kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Hageja taotleb kohtu poolt väljamõistetud elatise suurendamist kummagi lapse kohta 1000 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on
lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, käesoleval ajal on see 1500 krooni kuus. Hageja poolt nõutav summa on 1550 krooni kummagi lapse kohta, mis on 50 krooni üle alammäära. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suurendamiseks 1500 kroonini kuus on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, nõue täiendava 50 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 järgi võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nõude esitamisest alates. Laps vajab igapäevaseks eluks esmavajalikku (söök, riided, eluase) alaliselt ning esmavajaliku tarbimine ei saa sõltuda vanemate võimalustest. Vanemad on kohustatud võimaldama lapsele ülalpidamise seadusega ette nähtud alammääras. Elatisenõuet 1500 krooni kuus ei tule tõenditega tõendada, elatisenõuet üle 1550 krooni ei ole 2 hageja põhjendanud. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis
Kostja põhjendus, et tema töötasu on väike, ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks allapoole ettenähtud miinimumi. Kostjal tuleb laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks rohkem pingutada. Kostjalt tuleb välja mõista igakuiselt 1500 krooni kummagi lapse ülalpidamiseks. Elatis mõistetakse välja kooskõlas
§-ga 136 lg 2 alates hagi esitamisest 01.09.2006.a. Tartu Maakohtu 10.06.2003.a otsuse alusel elatise maksmine tuleb lõpetada alates 01.09.2006.a. Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on riigituludesse väljamõistetav riigilõiv. Hageja oli elatise nõude esitamisel Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb riigilõiv mõista välja kostjalt. TsMS 467 lg 1 ja 468 lg 3 kohaselt kuulub kohtuotsus viivitamatult täitmisele. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.