2-06-23347 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-06-23347 Tsiviilasi S A, M A ja J A hagi Õ P vastu tu
§ 430lg 6 kohaselt selle kinnitamine kohtu poolt.
Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus hageja M Au poolt kostja vastu esitatud nõuete osas. Hagejate S Au ja J Au poolt kostja vastu esitatud nõuete osas menetlus jätkub. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates määruse teinud kohtu kaudu. ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS Maakohtu menetluses on S A, M A ja J A hagi Õ P vastu tunnustamaks hagejate õigusi L Au seadusejärgsete pärijatena, pärimisõiguse tunnistuse tühistamiseks pärandiosa suuruse osas, hagejate omandiõiguse tunnustamiseks majavaldusele XXXX XX Kuressaares kostjalt kompensatsiooni väljamõistmiseks. Kostja ei tunnista hagi. 12.01.2007.a. esitasid hageja M A ja kostja Õ P kohtule 12.01.2007.a. sõlmitud kirjaliku kompromissilepingu, kus nad on kokku leppinud alljärgnevas:
- Pooled konstateerivad, et: 1.
- oktoobril
- a suri L A, kes oli hageja
- aastal surnud isa Jaanus Au ning kostja ema. 1.
- septembril
- a esitas kostja notar Hildegard Truule avalduse L Au pärandi vastuvõtmiseks, millest algas viimase vara pärimismenetlus. 1.
- veebruaril
- a tunnistas notar H. Truu kostja L. Au vara pärijaks andes välja sellesisulise pärimistunnistuse viimase pärandvara hulka kuulunud L vallas asunud JJ-M kinnistu kohta.
- märtsil
- a andis notar välja samasisulise pärimistunnistuse Kuressaare linnas XXXX XX asuvate ehitiste 1/4 mõttelise osa kohta. Pärimistunnistuste väljastamisega L. Au vara pärimismenetlus lõppes. 1.
- L. Au vara pärimismenetluse toimumise ajal oli hageja alaealine, tema seaduslikuks esindajaks oli ema M A. 1.
- a augustis esitas hageja koos J Au ja S Auga kostja vastu hagi, milles nõutakse: a) tunnustada hagejate õigusi L Au seadusjärgsete pärijatena; b) kostjale
- veebruaril
- a välja antud pärimisõiguse tunnistuse tühistamist pärandiosa suuruse osas; c) iga hageja tunnustamist Kuressaares XXXX XX asuva majavalduse 1/12 mõttelise osa omanikuna ning d) kostjalt kompensatsiooni väljamõistmist L. Au järelt päritud JJ-M kinnistu (kuue katastriüksuse) eest. Hagi põhjendatakse asjaoluga, et kostja ei teatanud notarile hagejatest kui pärimisõiguslikest isikutest. Hagejad väidavad, et selle tõttu jäid nad kõrvale L. Au vara pärimisest. 2
(4)2-06-23347 Kostja ei tunnista hagi. Kuigi hagejad ja nende ema M. A olid teadlikud L. Au vara pärimismenetluse toimumisest, ei soovinud nad siis viimase vara pärida ning ei võtnud pärandit vastu. 1.
- Hageja ja kostja on Kuressaares XXXX XX asuva hoonestatud kinnistu, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistris osa nr X, kaasomanikud, vastavalt 1/24 ja 21/24 mõttelises osas.
- Soovides lõpetada nendevahelise vaidluse ning olles huvitatud eelnimetatud kinnistu kaasomandi lõpetamisest, sõlmisid pooled kompromissi selliselt, et hageja loobub oma nõuetest kostja vastu ning : 2.
- Pooled on leppinud kokku lõpetada tulevikus Kuressaares XXXX XX asuva kinnistu, mille kohta on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistris avatud osa nr X, kaasomand hagejale kuuluva 1/24 mõttelise osa omandi kostjale üleandmise teel. 2.
- Pooled on leppinud kokku, et sõlmivad kolme kuu jooksul pärast tsiviilasja nr 2-06-23347 menetlust täies ulatuses lõpetava lahendi jõustumist ning kostja poolt selle järel Kuressaares XXXX XX asuva kinnisasja tagatisel pangalt laenu saamist notariaalselt tõestatud müügilepingu, millega hageja müüb kostjale talle kuuluva 1/24 mõttelist osa kinnistust ning asjaõiguslepingu, millega hageja annab kostjale üle kinnistu mõttelise osa omandiõiguse. 2.3 Pooled on leppinud kokku, et müügilepingu esemeks oleva kinnistu mõttelise osa ostuhind on 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni, millest kostja tasub hagejale 10 000 (kümme tuhat) krooni ühe nädala jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse kättesaamisest ettemaksuna ning ülejäänud osa hiljemalt müügilepingu sõlmimisel. 2.
- Pooled on leppinud kokku, et kinnistu mõttelise osa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise ning kinnistusregistris omanikukande muutmisega seotud kulud kannab kostja. Oma menetluskulud kohtuasjas kannab kumbki pool ise. 2.
- Pooled on leppinud kokku, et neil ei ole seoses L Au vara pärimisega ega Kuressaares XXXX XX asuva kinnistu kaasomandi lõpetamisega teineteise vastu lisaks käesolevas lepingus märgitule muid nõudeid.
- Pooled käsitlevad eeltoodud kompromissi võlaõigusseaduse §-s 33 ettenähtud eellepinguna, mille notariaalset tõestamist asendab
§ 430lg 6 kohaselt selle kinnitamine kohtu poolt.
4. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ning tsiviilasja menetluse lõpetamist hageja M Au poolt kostja vastu esitatud nõuete osas. Hageja avaldab, et on teadlik, et
§ 432
kohaselt ei saa ta menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse hageja M.Au nõuete osas asjas lõpetada.
§ 428
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
§ 430
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi 3
(4)2-06-23347 tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
§ 430
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad nende vahelise vaidluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine ja järelikult kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel. Seoses kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega, lõpetab kohus asjas menetluse hageja M Au poolt kostja vastu esitatud nõuete osas otsust tegemata. Kohus asub seisukohale, et antud asjas ei ole menetluse osalise lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine vajalik.
§ 430lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. R.Undrest kohtunik 4
(4)