← Eesti

2-06-763/9

Obsah (8)§ 440§ 444§ 445§ 162§ 150§ 168§ 141§ 149

Tsiviilasi nr 2-06-763 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja 13. aprill 2006. a Jõgeva kohtumaja koht Tsiviilasja number

§ 440

lg.1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. § 440 lg.3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna 2

(4)eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Hageja poolt on tagatud kostjale kommunaalteenuste osutamine- (prügiveo-, vee-ja kanalisatsiooniteenus), kogutakse makseid remondifondi ja makstakse üldelektrikulu. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale teenuste eest tasunud. Lisaks sellele ei ole kostja tasunud makseid haldus-, elektri- ja remondikulude katteks. Kostja on hagi tunnistanud ka osaliste maksetega võla katteks. Esitatud maksekorraldustest nähtub, et tasumine on toimunud 04.jaanuaril 2006 summas 2000 krooni ja 25.jaanuaril 2006 summas 100 krooni. Kostja on esitanud need maksekorraldused tõendamaks maksete tegemist hagis nõutud summa katteks. VÕS § 88 lg.1 järgi kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha…mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast… ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha …üle antud. Seega on kostja otsustus, et tasumine on toimunud just hagis nõutava võla katteks, kooskõlas VÕS § 88 sisuga. Vastupidiseid väiteid ei ole ka esitatud. Sellest tulenevalt on võlast 4997.10 krooni tasutud 17.veebruariks 2006 2100 krooni. Kostja ettepanek kompromissiks- tasuda võlga igakuiselt 500 krooni- on mõistlik ja sellelaadiliste võlgade puhul kohane. Hageja on loobunud selle kohta oma seisukoha väljendamisest. Seetõttu kohus määrab otsuses kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra

§ 445lg.1 alusel ja kooskõlas kostja ettepanekuga.

Kohtukulusid on hageja kandnud järgmiselt: riigilõiv 420 krooni ja hageja õigusabikulud 400 krooni (tl.8,9). Määrates kindlaks menetluskulude jaotust, lähtub kohus järgmisest:

§ 162

lg.2 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. § 163 lg.2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

§ 150

lg.2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 168

lg.6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhtumil on kostja võtnud hagi kohe õigeks. Samas ei pea kohus võimalikuks

§ 168

lg.6 tuginedes jätta kõiki menetluskulusid hageja kanda, kuna kostja ei ole reageerinud hageja kohtuvälisele ettepanekule võlg tasuda (tl.6). Hageja mitte vastu võttes ettepanekut kompromissiks on loobunud

§ 150lg.2 tulenevast võimalusest saada tagasi pool riigilõivust.

Kuna kohus rahuldab hagi kostja poolt kompromissina pakutud viisil, jätab kohus menetluskulud suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, s.o. hageja kanda. Kohus paneb osaliselt kostja kanda hageja õigusabikulud, lähtudes menetluses ilmnenust - et nõude rahuldamine oleks olnud saavutatav ilma kohtumenetluseta (s.t. riigilõivu tasumata). 3

(4)Hagi tagamise avalduse esitamisel tasus hageja 01.02.2006.a

§ 141

lg 1 alusel kautsjoni summas 290 krooni.

§ 149lg.5 alusel arvatakse tasutud kautsjon riigituludesse.

Kohus lähtub otsuse tegemisel

§ 440

lg3, § 444 lg.1,§ 445 lg.1, VÕS § 208 lg.1, lg.3, Korteriühistuseaduse § 151, VÕS § 76 lg.1, § 101 lg.1 p.1, § 108 lg.1. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.