← Eesti

2-06-717/15

Tsiviilasi nr 2-06-717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 06

§ 7

järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seadusega või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes

kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja oleks oma varalised õigused kindlaks määranud abieluvaralepinguga, seega tuleb abikaasade vara suhtes kohaldada

(PkS) sätteid. Poolte abielu on registreeritud 23.08.1969 (tl.12). Pooled käesolevaks ajaks enam koos ei ela, abielulised suhted on lõppenud 2003.a. lõpus.

§ 18

lg.2 järgi kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega tuleb ühisvarana käsitleda vara, mis oli pooltel soetatud abielu ajal, s.o. alates 23.08.1969 ja olemas seisuga 2003.a. lõpp. 7 Asja materjalide, poolte endi ja tunnistajate ütluste põhjal tegi kohus kindlaks poolte abielu kestel soetatud ühisvara koosseisu. Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et poolte ühisvara hulka kuulub abielu kestel soetatud kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pooled on ühiselt seisukohal, et kinnistu väärtuseks on 760 000 krooni. Ühisvara hulka kuuluvaks ei saa lugeda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat kinnistut, mis kuulub Txxx Kxxxxx, samuti ei saa ühisvara hulka kuuluvaks varaks lugeda vara, mida ei olnud olemas abielusuhete lõppemise ajal – loomi, toodetud piima ega piima realiseerimisest saadud raha. Ühisvara hulka ei saa lugeda ka talupidamisel tehtud tööd. Kohus on kohtumenetluse käigus korduvalt selgitanud hagejale õigust esitada sellised nõuded Txxx Kxxx vastu. Veel tuleb ühisvara hulgast jätta välja esemed, mis on realiseeritud ja saadud raha kasutatud majapidamiseks ja laste kasvatamiseks (veoauto ratta mutrikeeraja, heinapallitaja, traktor RS 09, kopp-laadur UV-0,35). Ühisvara hulka ei saa lugeda Ameerikast saadud dollareid, mida ei ole abielusuhtete lõppemise ajal olemas ja mis on ära kasutatud poolte ühises majapidamises ja lastele. Kohus peab põhjendatuks, et ühisvara hulka loetakse poolte abielu kestel omandatud vara, millel ei ole isiklikku iseloomu ja mille väärtus on seisnenud kasutamises pere ühise majapidamise heaks- sellisteks esemeteks on mootorsaag ja sõiduauto haagis, mille hageja soovib ühisvara hulgast välja jätta kui temale kingitud esemed. Neil esemetel ei ole isikliku kingituse iseloomu ja seetõttu ei tule neid lugeda PkS § 15 lg.1 alusel hageja lahusvaraks. Kohus loeb tõendatuks, et nii haagis kui mootorsaag on omandatud ja saadud abikaasade ja nende laste heaks kasutamiseks, s.o. ühisvaraks. Nii kinnitab tunnistaja Jxxxxxxx Kxxxx et on kombeks, et lapsi aidatakse ja seetõttu on ta ka poja peret aidanud nii raha kui ka asjadega. Tunnistaja Txxx Kxxx ütlustega on tõendatud, et Txxxx Kxxxxminekuks Ameerikasse müüdi talust maha 4-5 looma ja tagasi tulles tõi ta sae kaasa. Kohus loeb ühisvara hulka ka keevitusagregaadi, mis hageja hinnangul ei kuulu ühisvara hulka, kostja hinnangul kuulub. Hageja väitel on tegemist õemehe varaga, esitab selle kohta tõendi (tl.73). Kohtu seisukoht on, et keevitusagregaat, mis on poolte tasuta kasutuses ja valduses olnud aastaid, on omandanud pooltele kuuluva vara iseloomu juba igamisega. Pooled on kasutanud seda vara nagu enda oma, ammutanud sellest kasulikke omadusi ja seda ei ole neilt tagasi nõutud. On põhjendatud sellise vara lugemine poolte ühisvara hulka. Samuti tuleb poolte ühisvara hulka lugeda esemed, mis on abielu jooksul hageja poolt ehitatud ja loodud perele ühiseks kasutamiseks. Kohus loeb ühisvara hulka kuuluvaks rippkülviku TUME (ekspertiisiaktis tl.70 positsioon 38). Kostja väitel on see Txxx Kxxxxx kuuluv külvik, tunnistaja Txxx Kxxxxandis ütlusi, et tema on rippkülviku ostnud ja see on tema oma (tl.125), rippkülviku tõi üks tuttav Soomest (tl.123). Kohus leiab, et rippkülvikut ei saa nende tõendite alusel ühisvara hulgast välja arvata. Tunnistaja ei tea, mis aastal on rippkülvik soetatud, tunnistaja nimetab ka rea muid talus olevaid asju, mis on talle kingitud või mida ta peab enda omandiks. Tunnistaja Jxxxxxxx Kxxx annab ütlusi, et ta andis Txxxx Kxxxxx külviku ostmiseks 8000 krooni (tl.126). Seda tunnistaja Jxxxxxxx Kxxx väidetut ei ole millegagi ümber lükatud ja muu Jxxxxxxx Kxxx abiga soetatud vara on pooled lugenud ühisvaraks. Seetõttu on õiglane lugeda, et ka Jxxxxxxx Kxxx antud raha eest soetatud külvik kuulub ühisvara hulka. Kostja on esitanud tunnistajaks Txxx Kxxx, kes väljendab positsiooni, et „kui… minult nõutakse tagasi, siis las esitab selle nõude“. Kohus on seisukohal, et abikaasade ühisvara määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ja kui poolte abielusuhete ajast jäi kohapeale alles vara (näiteks rippkülvik), siis tuleb eeldada, et see kuulub ühisvara hulka. Kui kolmandatel isikutel on nõudeid eeldatava ühisvara hulgast midagi välja arvata, tuleb seda tõendada ja vastav nõue esitada. 8 Kohus ei pea põhjendatuks lugeda ühisvara hulka ehitusmaterjali-tuhaplokke, tsementi, telliskive ja silikaati, mis on soetatud väga palju aastaid tagasi, valdavas osas ära kasutatud ja mis oma olemuselt ei saa omada tarbimisväärtust pikkade aastate järel. Ekspert vaatas üle, fotografeeris ja hindas ekspertiisiks esitatud vara (tl.69-71). Hageja ei nõustunud eksperdi poolt määratud hindadega, kostja kinnitas, et tal ei ole eksperdi määratud hindadele mingeid vastuväiteid ja palub need aluseks võtta. Hageja esindaja kohtuvaidluses väljendab seisukohta, et kohus ei ole seotud eksperdiarvamusega ja ka ekspert on ka ise möönnud, et mõnede esemete hinnad võivad müügil osutuda teistsuguseks. Kohus kuulas ja küsitles eksperti kohtuistungil, kostja väitles eksperdiga (tl.112-119). Kohus on seisukohal, et ühisvara hulka kuuluva vallasvara väärtus tuleb määrata eksperdi poolt eksperdiavamuses väljendatu alusel. Küsimus põllumajandustehnika ja loomakasvatustehnika hinnast on vastamiseks eriteadmisi nõudev. Eksperdiks olev Raivo Kull omab aastatepikkuse sellealase praktika, hindamisel on arvesse võetud vara säilinud tarbimisväärtust või selle minetamist, võimalikke realiseerimiskulusid. Hinnad on tõepärased turuhinnad. Turuhinna kujunemisel ei tule arvesse omaniku emotsionaalne seos esemega ega muud just sellele omanikule tähtsad isiklikud asjaolud, mida on rõhutanud hageja. Seetõttu loeb kohus ühisvara hulka kuuluvaks ja loetleb ühisvarana kohtuotsuse resolutiivosas vallasvara 66 nimetust kokku 118400 krooni väärtuses. Koos xxxxalevikus asuva kinnistuga on pooltele kuuluva ühisvara väärtus 878400 krooni.

§ 19

lg 1 sätestab abikaasade ühisvara jagamisel nende osade võrdsuse põhimõtte, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Juhud, millal kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, on antud sama paragrahvi 2. lõikes. Kohtus ei leidnud tõendamist ükski seaduses loetletud asjaolu, mis võiks olla aluseks võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks. Hageja väitel on tema tööpanus olnud ühisvarasse suurem, kostja tööpanus on väike. Hageja väitel andsid sugulased talle 3000 dollarit, mis läks ühisvaraks oleva maja ehitamiseks. Ehitusel käis abis hageja isa. Kohtu ettepanekule põhjendada, miks peaks kogu xxx maja saama hagejale, vastab hageja: see on minu ja minu isa näputöö (tl.76). Nimetatud väited- nagu oleks ühisvara väärtus abielu kestel oluliselt suurenenud ainult hageja töö ja rahaliste kulutuste arvelt ja kostja panus puudunuksei leidnud aga tõendamist. Poolte endi ning tunnistajate Jxxxxxxx Kxxx, Txxx Kxxxxja Txxxx Kxxx ütluste põhjal tegi kohus kindlaks, et poolte ühisvara soetati abielu kestel nende ühise tegutsemise tulemusena: xxx maja ehitamise ajal käisid nii hageja kui ka kostja nn. riigitööl ja maja ehitati saadud töötasu, aga ka põllu – ja loomapidamisest saadud vahenditega. Majapidamistöödes osalesid ka lapsed. Hageja isa abi ei ole eitatud ja tunnistaja Jxxxxxxs Kxxx kinnitabki, et ta aitas poja peret, nii on kombeks. Kohus ei loe tõsiseltvõetavateks ja usaldusväärseteks hageja väiteid selle kohta, et kostja tegi kodus vaid hädapäraseid töid, vaevalt pesi pesu või õmbles nööbi ette, kuna tunnistajatena ütlusi andnud poolte lapsed kinnitavad, et majapidamises oli põhiliselt ettevõtjaks ja ideede andjaks ema. Üles on kasvatatud ja täisealiseks saanud poolte viis last ja puuduvad tõendid selle kohta, et selles ei oleks kostja tööd. Hageja väited, nagu olnuks kostja osa talutöödes tühine, ei ole tõsiseltvõetavad juba seetõttu, et käesoleva ajani tegutseb ja toodab talu edasi ilma hagejata, kuid kostja osalusel. PkS § 19 lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseteks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Seega tuleb hageja ja kostja osad lugeda võrdseteks ja abielu kestel soetatud ühisvara jagada võrdseteks osadeks. 9 PkS § 19 lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kuna ühisomandiks olev vara on reaalselt olemas ja jagatav, tulebki eelistada vara jagamist kaasomandi osana (kinnistu) ja asjadena (vallasvara). Hagiavalduses taotles hageja ühisvara jagamist selliselt, et temale jääks xxx vallas asuv kinnistu ja traktor T-16 M ning ülejäänud vara jääks kostjale. 29.06.2006.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et tema soovib ühisvaras omale xxx vallas asuvat kinnistut ja auto järelkäru, ülejäänud vara jääks kostjale. 5.09.2006.a. Kohtuistungil taotles hageja omale vaid xxxxvallas asuvat kinnistut, muu vara jääks kostjale. Samale seisukohale jäi hageja ja tema esindaja vandeadvokaat Karl Saavo ka 18.01.2007 kohtuistungil, kinnitades hageja soovi jätta talle ka sõiduauto haagis. Hageja ei soovinud muuta esialgses hagis esitatud ühisvara nimekirja, hagi alust ega eset. Hageja palus jätta temale xxxx asuv kinnistu tervikuna, vallasvara hinnata kinnistu väärtusega samavõrdselt ja kogu muu vallasvara (v.a. haagis) jätta kostjale. Kompensatsioone poolte vahel mitte välja mõista. Sellise jagamise juures oleks arvestatud ka moraalne aspekt- et hageja töötas xxxxx vallas talus aastaid ja tema poolt koos abikaasaga soetatud vara ja seadmed on jäänud sinna. Kogu põllumajandustehnika peaks jääma tallu, kuna talu peetakse ja kostja elab ka seal. Kostja taotles ühisvara jagamist selliselt, et xxxxvallas asuv kinnistu jääks poole kaasomandisse võrdsetes osades ja vallasvara osas esitas kostja oma jagamisettepaneku vara nimekirjaga (tl.139-140), mille kohaselt vallasvara väärtusega 52650 krooni jääks hagejale ja vara väärtusega 50750 krooni jääks kostjale. Kompensatsioone mitte välja mõista. Kohtu seisukoht: PkS § 17 lg.5 sätestab võimaluse olukorraks, kus abikaasade ühisvaraks oleva kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa- teine abikaasa võib kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist. Käesoleval juhul on kostja sellise nõude esitanud- tunnistada tema omandit ½ mõttelisele osale kinnistust xxxxalevikus ja 1/2 mõttelist osa kinnistust jätta hagejale. Kohus on seisukohal, et ühisomandis oleva kinnistu jagamine võrdsetes mõttelistes osades pooltele on õiglaseim ja otstarbekaim võimalus. Puuduvad õiguslikud alused kinnistu jätmiseks vaid hageja omandisse ja hageja on eitanud võimalust ka kostjale kompensatsiooni maksta. Ehkki kostja on avaldanud valmisolekut maksta hagejale kompensatsiooni kui kogu kinnistu jäetakse nende tütrele, puuduvad mõistlikud põhjendused ka kostja ilmajätmiseks kinnistu osast. Kumbki pool on huvitatud kinnistu saamisest endale varana ja nii see tuleb ka neile ühisomandina jätta. Kohus peab vajalikuks märkida veel, et hageja väited selle kohta, et ta on talutöö tõttu kaotanud oma tööstaaži, tervise ja seetõttu on õiglane jätta talle koguxxxx maja, ei leia tuge

ühisvara jagamise kohta käivatest sätetest. Kohtul tuleb eeldada, et 90ndate aastate algul tehtud otsustus minna xxxxxxx talu pidama oli pere ühine otsustus, s.h. hageja valmisolek ja hageja ei läinud sinna sundkorras palgatööliseks. Kogu pere on aastaid töötanud ja loonud väärtusi maal. Loodud vara ja väärtuse arvel on kasvatatud lapsi ja loodud laste tulevik. Kui nüüd aastaid hiljem leiab üks abielupooltest, et tehtud otsus ei olnud õigustatud, siis ei saa nõuda selle valeotsuse kinnimaksmist teiselt abikaasalt. Poolte abielu esimene etapp- elamine xxxx ja elamu ehitamine- päädiski elamu valmimisega ja kumbki pool ei saa selle juures olla eelistatud. 10 Ka ühisvarasse kuuluvad vallasasjad tuleb jagada asjadena. Seejuures tuleb hagejale jätta sõiduauto haagis, mida ta on soovinud, ning esemed, mille soovimist endale on ta väljendanud nende kaasaviimisega xxxxx. Kostjale tuleb jätta esemed, mida ta on endale soovinud (nimekiri tl.140). Esemed, mida ei ole soovinud endale ei hageja ega kostja, tuleb jätta hagejale, kuna hageja on korduvalt avaldanud, et soovib neid ise realiseerida. Arvestades pooltele kuuluva ühisvara väärtust kokku- 878400 krooni-, on kummagi poole osa selles vara väärtusega 439200 krooni. Võttes arvesse kinnistu arvel saadavat väärtust (380000 krooni), jääb hagejale vara 380000+67650 = 447650 krooni väärtuses ja kostjale vara 380000+50750=430750 krooni väärtuses. Kuna sellise jagamise tulemusena erineb kummalegi poolele jääva vara väärtus tema osast ühisvaras umbes 1% võrra, ei pea kohus mõistlikuks PkS § 19 lg.4 rakendamist, eriti arvestades, et pooled on soovinud seda mitte rakendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja on seni tasunud riigilõivu 5200 krooni ja ta on nõude esitamisel vabastatud ülejäänud osa riigilõivu tasumisest (määrus 17.03.2006 tl.18-20). Arvestades jagatava ja ühele poolele jääva ühisvara väärtust on täpsustunud riigilõivusumma krooni. Kohus on menetlenud ühisvara jagamise nõuet ja vara jaganud, samas ei ole see toimunud hageja poolt taotletud viisil. Seetõttu ei saa lugeda, et kohus on hagi rahuldanud. Sel põhjusel kohus ei rakenda TsMS § 190 lg.2 teises lauses sätestatut. § 164 lg.2 annab abielu varavahekorral põhinevas vaidluses võimaluse jagada kulud erinevalt § 164 lg-s 1 sätestatust. Kohus on seisukohal, et poolte huvides, olulistes vajadustes ja seisundis ei leidu asjaolusid, mis tingiksid tasumisele kuuluva riigilõivu tasumise kohustuse jagamise teisiti kui poolte vahel võrdselt ja kohus ei pea põhjendatuks rakendada TsMS § 190 lg.3 sätestatut. Seega tuleb Txxxx Kxxxx tasuda riigilõivust pool, s.o. krooni (arvestades sealhulgas tema poolt juba tasutud riigilõivusummat) ja Mxxx Kxxxx tasuda riigilõivust pool, s.o. krooni. Asja menetlenud kohtu hinnangul on riigilõivu tasumise kohustuse panemine võrdselt pooltele õiglane, arvestades, et hageja on kandnud ekspertiisikulu 2500 ja tal tuleb kanda seni tasumata ekspertiisitasu 450 krooni. Ekspertiisitasu on hageja tasunud kohtu määruse 11.08.2006 alusel (tl.50-53) summas 2500 krooni. Ekspertiisi maksumus on 2950 krooni (tl.68). Muud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Txxxx Kxxxxe on määratud riigi õigusabi (määrus 14.12.2006 tl.131-134). Õigusabi osutanud vandeadvokaat Karl Saavo on esitanud vastava taotluse (tl.138). Riigi õigusabi tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. 11 Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : Lisa Toivo Küla ja Mari Küla kohtuotsusega jagatud ühisvara nimekiri Nimetus Kogus Summa I kinnistu – asukoht Nõo Raudtee tn 26 1 760 000.- III asjad, mis asuvad Odivere külas Saare vallas 1.T-16M 2.T-40 AM 8089 EO 3. vikat T-16-le 4.muldaja 5.vigel 6.kopp (2tk) 7.äkked utiil 8.T-16 tõstuki pikendus utiil 12 1 1 1 1 1 2 1,70kg 1,70kg 8000.15000.1000.1000.3000.2000.250.100.- 9.T-16 tagavara mootor utiil 7,70 kg 300.10.T-40 kaaruti 1 1000.11.T-40 kaaruti +4 rihma 1 1500.12.T-40 kultivaator 1 1500.13.T-40 ader 1 1500.14.T-40 heina purusti 1 400.15.rootor-kartulivõtja 1 1000.16.T-40 sahk 1 1000.17.põllurull 1 500.18.T-40 hüdropuulõhkuja 1 500.19.kardaanid vanaraud 1,70kg 50.20.treipink 1K-62 1 20000.21.treiterad kasutatud 200.22.puurid kasutatud suured puurid 400.23.käi 1 250.24.teemantkäi 1 300.25.kruustangid 1 300.26.treipingid, morsed, tsentrid, padrun ca 500.27.laagrid vanaraud 1,70kg 600.28.kõvasulamterad paar karpi 100.29.kõrgsurvekontroll (pihusti) 1 500.30.tihendid ja mansetid- aegunud, mõradega 0.31.silindrid, kolvid, rõngad- vanaraud 1,70kg 500.32.lauapuurpink 1 1000.33.UAZ-452+remtagavara motor 1 1500.34.GAZ-53 kallaja+tagavara mootor 1 7500.35.Moskvitš (pirukas)utiil 1 500.36.höövel koos trafoga 1 300.37.kopp-laadur UV-0,35 ei näinud 38.rippkülvik tume 1 15000.39.viljasorteer 1 1500.40.viljatigu 1 1000.41.aidakaal 1 400.42.suruõhukompressor 1 500.43.küttemahutid- vanaraud 1,70kg, millest tuleb maha võtta transpordiraha ja puruks lõikamise kulud 1000.44.soojak- väärtust ei oma, raske ära viia, ei ole tervelt teistaldatav 0.45.fekaaliveok+vaakumpump- veoauto haagisest umber tehtud 1 tk 3000.46.fekaalitsistern ca 500l 1 500.47.kaevu süvaveepump- asub kaevus 1 500.48.vaakumpump (lüpsile) 3tk- väidetavalt utiilis, ei näinud 49.lüpsimasinad 1200.50.piimajahuti- ei näinud 51.elektrikarjus 1 500.52.viljasalved (metall)- vanaraud 1,70kg 1 tk 2000.53.rohuheksel- vanaraud 1,70kg 50.54.piimanõud 10tk (aluminium) 5 500.55.kahveltõstuk (hüdro) 1 2500.56.palgiveokäru 1 1000.57.segumasin 1 1500.- 13 58.autoklaav – utiil 1,70kg 59.mahlapress (hüdrauliline) utiil 1,70kg 60.purusti (elektriline) 1 61.kuivati kuumõhuahi vanaraud 1,70kg 62.looreha- vanaraud 1,70kg 63.kuivati ventilaator – utiil 1,70kg 100.200.500.400.300.200.- IV asjad, mis asuvad Nõo alevikus Raudtee t. 26 1.haagis reg.märk 818 DL 1.kreissaag 2.puulõhkuja 3.keevitusagregaat 4.mootorsaag 5.höövelpink V Sanglas asuvad asjad 1. T- 40 AM 8091 EO kabiinita 14 1 1 1 1 1 1 5000.1000.800.500.1200.1500.- 15000.-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.