). Kajas peab sisalduma ka asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja Incure Inkasso Agentuur OÜ esitas 12.01. 2006.a. hagi OÜ TAKT SERVICE vastu 29 634.56 krooni ( 16 472.80 krooni võlgnevuse, 8302.29 krooni viiviste ja 4859.47 krooni kahju) välja mõistmise nõudes. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 09.01.2006.a. riigilõivu summas 1750 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt
§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
maiks 2006.a. Kohus on proovinud kolmel korral üle anda kostjale isiklikult hagimaterjale erinevatel kellaaegadel vastavalt
Selle kohta nähtuvad andmed kohtudokumentide väljastusteatel tl.25. Menetlusdokumentide üleandmine pole kostjale ja samuti
§-des 322 ja 323 nimetatud isikutele õnnestunud. 24.aprillil 2006.a. on hagimaterjalid toimetatud Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva Politseijaoskonna vahendusel kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti (tl.28,29).
Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt
lg 1, 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja, olles ostjaks, oli sõlminud ostu-müügi lepingu AS – ga Tarim betooni ostmiseks (tl.910), ostis müüjalt betooni, kuid jättis selle eest tasumata. VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üleolemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, juhul kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju 2
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Hageja on omandanud nõudeõiguse müüjalt vastavalt VÕS § 164 ja esitanud selle kohta tõendid – nõudeõiguse loovutamise lepingu (tl.5-7) vastavalt VÕS §-le 168. Kostjale on teatatud nõudeõiguse loovutamisest (tl.14). MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tsiviilasjas on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv 1750 krooni, samuti asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 24.20 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, 115 lg 1, 128 lg 3, § 208 lg.1 ja § 213.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.