§-le 14 lg l on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Hageja on kostjaga abielus alates 13.detsembrist 1991.a. Abikaasade I.S. ja A.S. kandeavalduse alusel avati 19.02.2003.a. Viljandi Maakohtu kinnistusosakonnas abieluvara registrikaart nr. 124, millise kanne nr. l kohaselt abielu jooksul omandatav nii vallas- kui ka kinnisvara jääb selle abielupoole ainuomandusse, kelle nimel vara omandatakse. Abikaasade I.S. ja A.S. poolt on abielu kestel, s.o. ajavahemikus alates 13.12.1991.a. kuni 19.02.2003.a. soetatud järgmised kinnis-ja vallasvarad, mis on pankrotihalduri poolt arvatud pankrotivara hulka. Kasari mets, kinnistu (kinnistamisotsus 17-jaanuarist 2002.a.), maatulundusmaa (metsamaa), asukoht Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Oorgu küla, registriosa nr.xxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 45 000.- krooni. Kuna kinnistu soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis abikaasa A.S. osa 22 500.- krooni. Käru kinnistu (omanikuna sisse kantud 03.novembril 1998.a.), maatulundusmaa (metsamaa), LääneViru maakond, Vinni vald, Tudu alevik, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 15,5 ha, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 4,5 ha. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 15 000.-krooni. Kuna kinnistu soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis abikaasa A.S. osa 7 500.- krooni Korteriomand (kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 02.03.2001.a.) xxxxxxxx xxxxxx, xxxx-xxxxx xx-xx (4 tuba + köök, üldpinnaga 71,3 m ), registriosa nr. xxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 165 000.- krooni. Nimetatud kinnistu müügist rahuldati hüpoteegiga tagatud AS Eesti Krediidipank võlanõue summas 40 248.- krooni ja seega ülejäänud summa 124 752.- krooni moodustab abikaasade ühisvara, millest abikaasa A.S. osa on 62376.-krooni. Elamu, xxxxxxx xxx. xxx kinnistu (kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 06.09.1999.a.), registriosa nr. xxxxx, elamumaa, Viljandi linn, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. hinnaga 900 000.krooni. Nimetatud kinnistu müügist rahuldati hüpoteekidega tagatud AS Eesti Ühispank võlanõue summas 450 140,27 krooni ja OÜ Kagu võlanõue summas 168 600.- krooni. Seega ülejäänud summa 281 259,73 krooni moodustab abikaasade ühisvara, millest abikaasa A.S. osa on 140 629,85 krooni. xxxx-xxxxx xx-xx asuva korteri sisustus (teler Beko, Pärnu hele sektsioon, diivan + 2 tugitooli, diivanilaud, külmik Oka, riidekapp, magamisvoodi, peegel, raadio-magnetoola). Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel I5.augustil 2003.a. alghinnaga 5 900.- krooni. Kuna nimetatud vallasvara on soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis abikaasa A.S. osa on 2 950.- krooni. Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr. xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha hageja hinnangul maksumusega 35 000.- krooni, millest abikaasa A.S. osa 17 500.- krooni. OÜ BG osa 40 000.- OÜ BG osa 40 000.- krooni väärtuses, millest abikaasa A.S. osa on 20 000.krooni. 2 Seega kokku on abikaasade poolt omandatud ülalnimetatud ühisvara, millest on maha arvatud hüpoteekidega tagatud ja rahuldatud võlausaldajate nõuded, väärtuseks 546 911,70 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS § 122 lg 3; TsMS §-dest 4 lg l ja 60 lg 1;
§-dest 14 lg. l ja 20 lg. palub lugeda hageja ja kostja abielu kestel soetatud ühisvaraks I.S. pankrotimenetluse käigus ühisvara müügist saadud rahalised vahendid summas 471 911,70 krooni, Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr. xxxxx,katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha hageja hinnangul maksumusega 35 000.- krooni ja OÜ BG osa nimiväärtusega 40 000 krooni jagada hageja ja kostja ühisvara all järgnevalt: OÜ BG osa 40 000.- krooni jätta hagejale, hüvitades kostjale 50% osa suurusest, s.o. 20 000.- krooni; Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha hageja hinnangul maksumusega 35 000.- krooni, jätta hagejale, hüvitades kostjale 50% kinnistu väärtusest, s.o. 17 500.- krooni. I.S. pankrotivara hulka kuuluvad rahalised vahendid alljärgnevalt: hagejale 198 455,85 kroonija kostjale 273 455,85 krooni TÄIENDUS 20. 04.2004.a. HAGIAVALDUSELE abikaasade ühisvara jagamise nõudes Hagejal ja kostjal on kaks alaealist last: tütar E.S.(s.xx.xx.xxxx.a.) ja poeg R.S. (s. xx.xx.xxxx.a.). Hageja on seisukohal, et kuna hageja on pankrotis, siis ühisvara jagamisel võrdsuse printsiibist lähtudes oleks ilmselgelt kahjustatud alaealiste laste ja abikaasa huvid. Võrreldes hageja ja kostja 2002.a. ja 2003.a. tuludeklaratsioone, nähtub, et alates hageja pankrotistumisest on kostja sissetulekud praktiliselt ainukesed perekonna sissetuleku allikateks. Hageja leiab, et võlgniku osa ühisvarast tuleb kindlaks määrata, lähtudes
sätetest. See oleks kooskõlas ka PankrS § 112 mõttega, mille kohaselt on võlausaldajate huvides võimalik abikaasade ühisvara jagamise kokkulepe kehtetuks tunnistada, kui abikaasad jagavad ühisvara viisil, millega võlgnik olulisel määral oma osast ühisvaras loobub. Riigikohus on lahendis nr.3-2-1-99-04 leidnud, et kui võlgnik loobuks enam kui % temale osade võrdsuse põhimõttest lähtudes ühisvara jagamisel kuuluvast osast, siis on eeldatavasti tegemist olulisel määral oma osast loobumisega. Vastavalt 20.04.2004.a. hagiavalduses toodule moodustab poolte osa ühisvarast 273 455,85 krooni, millest 25 % moodustaks 68 363,95 krooni. Seega vastavalt riigikohtu seisukohale ei oleks võlgniku poolt tegemist olulisel määral oma osast loobumisega, kui see ei ületaks 68 363,95 krooni. Viljandi Maakohtu 04.oktoobri 2002.a. kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg.1 p.l ja § 41 (kuni 01.01.2004.a.kehtinud redaktsioon) kohaselt moodustub pankrotivara üksnes võlgniku lahusvarast. Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara tuleb PankrS § 122 lg. kohaselt jagada, võlgniku osa ühisomandist eraldada ning arvata pankrotivara hulka. Pankrotiotsuses ei ole sõnagi märgitud abikaasade ühisvara arvamisest pankrotivara hulka. Samas on kohtuotsusega kinnitatud, et I.S.le kuuluva vara kogumaksumuseks on ajutise pankrotihalduri poolse hinnangu kohaselt l 374 751,53 krooni. Kuna abikaasade ühisvara ei muutu pankrotiotsuse alusel automaatselt pankrotivaraks, ei pidanud võlgniku abikaasa oma osa ühisvarast põhjendatult pankrotivaraks. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga kostja ei saanud teada ega pidanudki teadma, et pankrotivara hulka on arvatud ka hageja ja kostja ühisvara. Sellisele seisukohale on asunud ka riigikohus oma lahendis nr.3-2-1-99-04 27.oktoobrist 2004.a. märkides, et võlgniku abikaasa saab ühisvara jagamise hagi esitada, kui ühisvara on arvatud pankrotivara hulka ja abikaasa teab või peab seda teadma. Sellest tulenevalt ei saa vastuhagi aegumistähtaja algust arvata pankrotiotsuse tegemisest.
l sätestab, et oma varaliste kohustuste eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Just nimetatud sätte vastu on eksinud kolmanda isikuna kaasatud pankrotihaldur oma 21.01.2005.a. selgituses kohtule, tuginedes Asjaõigusseaduse § 30 lg.1 ja TsÜS § 66. 3 Viimatinimetatud sätete puhul on tegemist üldnormidega, mis käsitlevad vara mõistet ning antud asja lahendamisel oleks nendest lähtumine ebaõige. Hageja leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda
ja Pankrotiseaduse sätetest kui erinormidest. Täiesti arusaamatu ja meelevaldne on kolmanda isiku käsitlus, et abikaasade ühisvaraks tuleks lugeda ka pankrotimenetluses esitatud võlanõuded summas 3 608 655,05 krooni ulatuses. Selline käsitlus oleks vastuolus PKS § 20 lg.1 ja lg.2 sätestatud seaduse mõttega. PKS § 20 lg.2 sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Antud asjas ei ole tuvastatud mitte mingisuguseid asjaolusid, mis viitaksid hageja pankroti põhjustanud varaliste kohustuste võtmisele perekonna huvides. Veelgi enam, 04.10.2002.a. Viljandi Maakohtu otsusega, millega kuulutati välja hageja pankrot, on tuvastatud, et maksejõuetuse põhjused vajavad täiendavat selgitamist, seega on tuvastamata HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS Tsiviilasjas nr.2-180-04 Käesoleva täpsustusega taotleb hageja välja arvata ühisvara jagamise taotlusest Kasari metsaga seonduv kinnistu seoses sellega, et antud kinnistule on seatud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 235 673 krooni. Täiendavalt taotleb hageja arvata abikaasade ühisvara hulka I.S. arveldusarvetel olnud rahajäägid summas 6 851,53 krooni, mis samuti arvati pankrotihalduri poolt pankrotivara hulka. Seega hageja taotleb jagada järgmist ühisvara: Karu kinnistu (omanikuna sisse kantud 03 .novembril 1998.a.), maatulundusmaa (metsamaa), Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Tudu alevik, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 15,5 ha, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 4,5 ha. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 15 000.krooni. Kuna kinnistu soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis abikaasa A.S. osa 7 500.- krooni. Korteriomand (kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 02.03.2001.a.) xxxxxxxx xxxxxx, xxxx-xxxxx xx-xx (4 tuba + köök, üldpinnaga 71,3 m2 ), registriosa nr. xxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 165 000.- krooni. Nimetatud kinnistu müügist rahuldati hüpoteegiga tagatud AS Eesti Krediidipank võlanõue summas 40 248.- kroonija seega ülejäänud summa 124 752.- krooni moodustab abikaasade ühisvara, millest abikaasa A.S. osa on 62376.- krooni. Elamu, xxxxxxx xxx. xxx kinnistu (kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 06.09.1999.a.), registriosa nr.xxxxx, elamumaa, Viljandi linn, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. hinnaga 900000.krooni. Nimetatud kinnistu müügist rahuldati hüpoteekidega tagatud AS Eesti Ühispank võlanõue summas 450 140,27 krooni ja OÜ Kägu võlanõue summas 168 600.- krooni. Seega ülejäänud summa 281 259,73 krooni moodustab abikaasade ühisvara, millest abikaasa A.S. osa on 140 629,85 krooni. xxxx-xxxxx xx-xx asuva korteri sisustus (teler Beko, pärnu hele sektsioon, diivan + 2 tugitooli, diivanilaud, külmik Oka, riidekapp, magamisvoodi, peegel, raadio-magnetoola). Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 5 900.- krooni. Kuna nimetatud vallasvara on soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis abikaasa A.S. osa on 2 950.- krooni. Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr. xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha hageja hinnangul maksumusega 35 000.- krooni, millest abikaasa A.S. osa 17 500.- krooni. OÜ BG osa 40 000.- krooni väärtuses, millest abikaasa A.S. osa on 20 000.- krooni. I.S. arveldusarvetel olnud rahajäägid summas 6 851,53 krooni. 4 Seega kokku on abikaasade poolt omandatud ülalnimetatud ühisvara, millest on maha arvatud hüpoteekidega tagatud ja rahuldatud võlausaldajate nõuded, väärtuseks 508 763,23 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub lugeda hageja ja kostja abielu kestel soetatud ühisvaraks I.S. pankrotimenetluse käigus ühisvara müügist saadud ja I.S. arveldusarvetel olnud rahalised vahendid summas 433 763,23 krooni, Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha hageja hinnangul maksumusega 35 000.krooni ja OÜ BG osa nimiväärtusega 40 000 krooni; jagada poolte ühisvara arvestades laste tähelepanuväärivaid huve nii, et 40% ühisvarast kuulub edaspidi hagejale ja 60% kostjale. Jagada hageja ja kostja ühisvara alljärgnevalt: OÜ BG osa 40 000.- krooni jätta hagejale, hüvitades kostjale60% osa suurusest, s.o. 24 000.- krooni; Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr. xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxxsuurusega 12,4 ha hageja hinnangul maksumusega 35 000.- krooni, jätta hagejale, hüvitades kostjale 60% kinnistu väärtusest, s.o. 21 000.- krooni. I.S. pankrotivara hulka kuuluvad rahalised vahendid summas 433 763,23 krooni alljärgnevalt: hagejale 40%, s.o. 128 505,29 krooni ja kostjale 60%, s.o. 305 257,94 krooni (siinjuures on juba arvestatud OÜ BG ja Kulli kinnistu eest hagejal kostja ees lasuvat rahalise hüvituse kohustust)kohtukulud jätta poolte kanda. VASTUHAGI Kostjaga ühiselt omandatud vara abikaasade ühisvaraks tunnistamise nõudes ja hagejale kuuluva osa välistamine pankrotivarast. Hageja on kostjaga abielus alates 13.detsembrist 1991.a. Abikaasade I.S. ja A.S. kandeavalduse alusel avati 19.02.2003.a. Viljandi Maakohtu kinnistusosakonnas abieluvara registrikaart nr. xxx, millise kanne nr. l kohaselt abielu jooksul omandatav nii vallas- kui ka kinnisvara jääb selle abielupoole ainuomandusse, kelle nimel vara omandatakse. Hageja nõustub kostja poolt 20.04.2004.a. esitatud hagiavalduses abikaasade ühisvara jagamise nõudes toodud vara loeteluga ning selle hindamisega, samuti ühisvara jagamisega nimetatud viisil. Nimelt on abikaasade I.S. ja A.S. poolt abielu kestel, s.o. ajavahemikus alates 13.12.1991.a. kuni 19.02.2003.a. soetatud järgmised kinnis- ja vallasvarad, mis vastavalt
§-le 14 lg.1 on abikaasade ühisvara: Kasari mets, kinnistu (kinnistamisotsus I7.jaanuarist 2002.a.), maatulundusmaa (metsamaa), asukoht Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Oorgu küla, registriosa nr.xxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 45 000.- krooni. Kuna kinnistu soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis hageja osa on 22 500.- krooni. Karu kinnistu (omanikuna sisse kantud O3.novembril 1998.a.),maatulundusmaa (metsamaa), Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Tudu alevik, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 15,5 ha, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 4,5 ha. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 15000.krooni. Kuna kinnistu soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis hageja osa on 7 500.krooni. Korteriomand (kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 02.03.2001.a.) 2 xxxxxxxx xxxxxx, xxxx-xxxxx xx-xx (4 tuba + köök, üldpinnaga 71,3 m ), registriosa nr. xxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 165 000.krooni. Nimetatud kinnistu müügist rahuldati hüpoteegiga tagatud AS Eesti Krediidipank 5 võlanõue summas 40 248.- kroonija seega ülejäänud summa 124 752.- krooni moodustab abikaasade ühisvara, millest hageja osa on 62376.- krooni. Elamu, xxxxxxx xxx. xxx kinnistu (kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud 06.09.1999.a.), registriosa nr. xxxxx, elamumaa, Viljandi linn, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. hinnaga 900000.krooni. Nimetatud kinnistu müügist rahuldati hüpoteekidega tagatud AS Eesti Ühispank võlanõue summas 450 140,27 krooni ja OÜ Kägu võlanõue summas 168 600.- krooni. Seega ülejäänud summa 281 259,73 krooni moodustab abikaasade ühisvara, millest hageja osa on 140 629,85 krooni. xxxx-xxxxx xx-xx asuva korteri sisustus (teler Beko, pärnu hele sektsioon, diivan + 2 tugitooli, diivanilaud, külmik Oka, riidekapp, magamisvoodi, peegel, raadio-magnetoola). Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 5 900.krooni. Kuna nimetatud vallasvara on soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis hageja osa on 2 950.- krooni. Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamarusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha maksumusega 35 000.- krooni, millest hageja osa 17 500.-krooni. OÜ BG osa 40 000.- krooni väärtuses, millest hageja osa on 20 000.- krooni. Seega kokku on abikaasade poolt omandatud ülalnimetatud ühisvara, millest on maha arvatud I.S. pankrotimenetluse käigus hüpoteekidega tagatud ja rahuldatud võlausaldajate nõuded, väärtuseks 546 911,70 krooni. Viljandi Maakohtu 04.oktoobri 2002.a. kohtuotsusega kuulutati välja I.S. pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Nikolai Kõiv (Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, asukoht Tallinna mnt.2, Viljandi linn). Haldur on pankrotivara hulka arvanud I.S. ja A.S. ülalnimetatud ühisvara. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma määruses l. juunist 2003.a. kohtuasjas nr.3-2-1-81-03 väljendanud seisukohta, et PankrS § 52 lg.3 (jõustunud 01.02.1997.a. redaktsioonis) kohaselt võib võlgnik esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi, sõltumata sellest, kas pankrotihaldur peab vaidlusalust vara abikaasade ühisvaraks või mitte. See, kas vara, mille jagamiseks on võlgnik esitanud hagi, on abikaasade ühisvara või võlgniku lahusvara, tuleb kindlaks teha asja sisulise otsustamise käigus. 20.04.2004.a. esitas kostja Viljandi Maakohtusse hagi abikaasade ühisvara jagamise nõudes pankrotimenetlusega seonduvalt. Hageja leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
l sätestab, et oma varaliste kohustuste eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. PankrS § 122 lg.4 sätestab, et kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja ema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Arvestades asjaolu, et hageja nõue on ühiselt omandatud vara abikaasade ühisvaraks tunnistamine ning hagejale kuuluva osa välistamine pankrotivarast, seega muu pankrotimenetlusega seotud avaldus, on riigilõiv käesolevalt hagiavalduselt 80 eesti krooni, mis on vastavalt hageja poolt tasutud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §-s 122 lg 3 ja 4,
§-des 14 lg.l ja 20 lg.l ning TsMS §-des 4 lg.l, 60 lg l, 151 ja 153 p. 3, palub lugeda hageja ja kostja abielu kestel soetatud ühisvaraks I.S. pankrotimenetluse käigus ühisvara müügist saadud rahalised vahendid summas 471 911,70 krooni, Kulli Riimistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha hageja hinnangul maksumusega 35 000.- krooni ja OÜ BG osa nimiväärtusega 40 000 krooni; jagada hageja ja kostja ühisvara alljärgnevalt: -OÜ BG osa 40 000.- krooni jätta kostjale, hüvitades hagejale 50% osa suurusest, s.o. 20 000.krooni; -Kulli kinnistu (kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kandmiseks 07.01.2003.a.), asukoht Valga maakond, Helme vald, Jõgeveste küla, maatulundusmaa, registriosa nr. xxxx, katastritunnus 6 xxxxxxxxxxxxxx suurusega 12,4 ha maksumusega 35 000.- krooni, jätta kostjale, hüvitades hagejale 50% kinnistu väärtusest, s.o. 17 500.- krooni. -I.S. pankrotivara hulka kuuluvad rahalised vahendid alljärgnevalt: hagejale 273 455,85 krooni ja kostjale 198 455,85 krooni; välistada hagejale kuuluv osa pankrotivarast; mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud sh tasutud riigilõiv ja kulud õigusabi eest, kusjuures kohtukulude nimekiri täpsustatakse kohtuistungil. Kolmanda isiku seisukohad Viljandi Maakohtu 04.10.2002.a. kohtuotsusega kuulutati välja I.S., isikukood xxxxxxxxxxx, pankrot. Pankrotihalduriks määrati Nikolai Kõiv. Pankrotihaldur selgitas välja I.S.le kuuluva vara koosseisu, sealhulgas:
l kohaselt abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara.
vastuvõtmisel kehtinud Asjaõigusseaduse § 30 lg. l kohaselt vara on isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alates
(PKS) § 14 lg.1 kohaselt abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. 8 Vaidlust ei ole selles, et I.S. pankrotihalduri poolt pankrotivarasse arvatud vara oli kõik omandatud abikaasade I.S. ja A.S. abielu kestel, seega oli tegemist abikaasade ühisvaraga. Viljandi Maakohtu 04.oktoobri 2002.a. kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg.1 p.l ja § 41 (kuni 01.01.2004.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt moodustub pankrotivara üksnes võlgniku varast. Riigikohus on oma lahendis nr.3-2-1-99-04 27.oktoobrist 2004.a. märkinud, et pankrotiotsuse tegemisega muutub pankrotivaraks üksnes võlgniku lahusvara. Võlgniku ja tema abikaasa ühisvara tuleb PankrS § 122 lg.1 kohaselt jagada, võlgniku osa ühisomandist eraldada ning arvata pankrotivara hulka. Pankrotiotsuses ei ole sõnagi märgitud abikaasade ühisvara arvamisest pankrotivara hulka. Samas on kohtuotsusega kinnitatud, et I.S.le kuuluva vara kogumaksumuseks on ajutise pankrotihalduri poolse hinnangu kohaselt 374 751,53 krooni.
lg.1 sätestab, et oma varaliste kohustuste eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Just nimetatud sätte vastu on eksinud kolmanda isikuna kaasatud pankrotihaldur oma 21.01.2005.a. selgituses kohtule, tuginedes asjaõigusseaduse § 30 lg.1 ja TsÜS § 66. Viimatinimetatud sätete puhul on tegemist üldnormidega, mis käsitlevad vara mõistet ning antud asja lahendamisel oleks nendest lähtumine ebaõige. Hageja leiab, et käesoleval juhul tuleb lähtuda
ja pankrotiseaduse sätetest kui erinormidest. Täiesti arusaamatu ja meelevaldne on kolmanda isiku käsitlus, et abikaasade ühisvaraks tuleks lugeda ka pankrotimenetluses esitatud võlanõuded summas 3 608 655,05 krooni ulatuses. Selline käsitlus oleks vastuolus PKS § 20 lg.l ja lg.2 sätestatud seaduse mõttega. PKS § 20 lg.2 sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Antud asjas ei ole tuvastatud mitte mingisuguseid asjaolusid, mis viitaksid hageja pankroti põhjustanud varaliste kohustuste võtmisele perekonna huvides. Veelgi enam, 04.10.2002.a. Viljandi Maakohtu otsusega, millega kuulutati välja hageja pankrot, on tuvastatud, et maksejõuetuse põhjused vajavad täiendavat selgitamist, seega on tuvastamata. Ja hageja arvates on I.S. maksejõuetuse põhjused pankrotihalduri poolt selgitamata käesoleva ajani. Hageja ise on pidevalt väitnud, et tema pankroti on põhjustanud tema poolt OÜ Huugose võlakohustuse ülevõtmine Ühisliisingu AS ees 06.oktoobril 2000.a. sõlmitud võla ülekandmise ja liisinglepingu laenulepinguga asendamise lepinguga. Nimetatud tehing on otseselt tingitud I.S. ettevõtlusega seonduvast tegevusest. Hageja on endiselt seisukohal, et tema pankroti põhjustanud kohustused ei ole võetud perekonna huvides, vaid on seotud tema tegevusega ettevõtluses. Siinjuures peab hageja vajalikuks rõhutada, et perekonna huvides võetud laenud, s.h. Eesti Ühispangalt võetud laen Valuoja pst.49A elamu jaoks, olid tagatud hüpoteekidega. I.S. pankrotimenetluse käigus on nimetatud laenud tagatisteks olnud objektide müügi arvelt rahuldatud ning käesolevas menetluses taotleb hageja ühisvara jagamist, mis on jäänud üle pärast hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamist. Kuna abikaasade ühisvara ei muutu pankrotiotsuse alusel automaatselt pankrotivaraks, ei pidanud võlgniku abikaasa oma osa ühisvarast põhjendatult pankrotivaraks. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga kostja ei saanud teada ega pidanudki teadma, et pankrotivara hulka on arvatud ka hageja ja kostja ühisvara. Sellisele seisukohale on asunud ka riigikohus oma lahendis nr.3-2-1-99-0427.oktoobrist 9 2004.a. märkides, et võlgniku abikaasa saab ühisvara jagamise hagi esitada, kui ühisvara on arvatud pankrotivara hulka ja abikaasa teab või peab seda teadma. Sellest tulenevalt ei saa vastuhagi aegumistähtaja algust arvata pankrotiotsuse tegemisest, s.o. 04.oktoobrist 2002.a. Tartu Ringkonnakohus leiab oma 01.detsembri 2005.a. kohtuotsuses, et hüpoteetiliselt ühisvara koosseisu kuuluvate esemete võõrandamine ei ole takistuseks ühisvara koosseisu tuvastamisele ega ka ühisvara jagamisele PKS § 18 alusel. Ühisvara jagatakse PKS § 19 sätestatud põhimõtete kohaselt. PKS § 19 lg.2 p.l kohaselt võib kohus, arvestades lapse (laste) või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Hagejal ja kostjal on kaks alaealist last: tütar E.S. (s.xx.xx.xxxx.a.) ja poeg R.S. (s. xx.xx.xxxx.a.). Hageja on seisukohal, et kuna hageja on pankrotis, siis ühisvara jagamisel võrdsuse printsiibist lähtudes oleks ilmselgelt kahjustatud alaealiste laste ja abikaasa huvid. Võrreldes hageja ja kostja 1999.a.,2000.a., 2001.a. ja 2002.a. tuludeklaratsioone, nähtub, et alates hageja pankrotistumisest, aga ka enne pankrotistumist ainukesed või siis peamisteks perekonna sissetuleku allikateks. Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et ühisvara tekkimisel ei oma tähtsust abikaasade panuse suurus. Abikaasade panust eeldatakse ühisvara tekkimisel, s.t. tähtsust omab, et ühisvara on tekkinud abielu jooksul. Hageja leiab, et võlgniku osa ühisvarast tuleb kindlaks määrata, lähtudes
sätetest. See oleks kooskõlas ka PankrS § 112 mõttega, mille kohaselt on võlausaldajate huvides võimalik abikaasade ühisvara jagamise kokkulepe kehtetuks tunnistada, kui abikaasad jagavad ühisvara viisil, millega võlgnik olulisel määral oma osast ühisvaras loobub. Riigikohus on lahendis nr.3-2-1-99-04 leidnud, et kui võlgnik loobuks enam kui !4 temale osade võrdsuse põhimõttest lähtudes ühisvara jagamisel kuuluvast osast, siis on eeldatavasti tegemist olulisel määral oma osast loobumisega. Vastavalt hagiavalduses toodule moodustab poolte osa ühisvarast 273 455,85 krooni, millest 25 % moodustaks 68 363,95 krooni. Seega vastavalt Riigikohtu seisukohale ei oleks võlgniku poolt tegemist olulisel määral oma osast loobumisega, kui see ei ületaks 68 363,95 krooni. Hageja arvates puudub käesolevas asjas vajadus anda hinnang poolte 17.02.2003.a. sõlmitud abieluvaralepingu kehtivusele, kuivõrd pooled taotlevad ühisvara jagamist vara osas, mis on soetatud enne nimetatud abieluvaralepingu sõlmimist. Siinjuures märgib hageja, et ka Kulli kinnistu osas ei ole sõlmitud abieluvaraleping takistuseks selle tunnistamiseks ühisvaraks ja jagamiseks. Seda põhjusel, et nähtuvalt 07.01.2003.a. sõlmitud Kulli kinnistu ostu-müügi lepingu p-st 3.1. on I.S. tasunud ostuhinna 450 000 krooni enne nimetatud lepingu sõlmimist, seega ka enne abieluvaralepingu sõlmimist, seega abikaasade ühiste vahendite arvelt. Seega hageja taotleb jagada järgmist ühisvara: Karu kinnistu (omanikuna sisse kantud 03.novembril 1998.a.), maatulundusmaa (metsamaa), Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Tudu alevik, registriosa nr.xxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 15,5 ha, katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx suurusega 4,5 ha. Müüdud pankrotihalduri poolt avalikul enampakkumisel 15.augustil 2003.a. alghinnaga 15 000.-krooni. Kuna kinnistu soetatud abikaasade ühiste vahenditega abielu kestel, siis abikaasa A.S. osa 7 500.krooni. V A STU S A.S. poolt esitatud vastuhagile ühiselt omandatud vara abikaasade ühisvaraks tunnistamise nõudes ja hagejale kuuluva osa välistamiseks pankrotivarast 10 Käesolevaga I.S. teatab, et ei tunnista esitatud hagiavaldust osaliselt alljärgnevatel põhjustel: I.S. ei tunnista A.S. vastuhagi kostjaga ühiselt omandatud vara abikaasade ühisvaraks tunnistamise nõudes. PkS § 18 lg.l kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel. Sama paragrahvi lg.5 sätestab, et vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Viljandi Maakohtu 04.10.2002.a. otsusega on välja kuulutatud I.S. pankrot. Leian, et minu abikaasa A.S. ei pea vastutama minu varaliste kohustustega oma osaga ühisvaras. Antud põhimõte on sätestatud ka PrS §s 20 lg.l, mille kohaselt oma varaliste kohustuste eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. I.S. tunnistab A.S. vastuhagi hagejale kuuluva vara pankrotivarast välistamise osas vastuhagis tehtud jagamisettepaneku alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 60 lg l ja 2; PrK § 18 lg. l,2 ja 5; § 19 lg. l ja 4; § 20 lg. l sätestatust palub jätta A.S. hagiavaldus I.S. vastu kostjaga ühiselt omandatud vara abikaasade ühisvaraks tunnistamise osas rahuldamata ja rahuldada hagejale kuuluva vara välistamine pankrotivarast osas hagis ja vastuhagis tehtud jagamisettepanekute alusel; kohtukulud, mille koosseisu täpsustame kohtuistungil, jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Abikaasade ühisvara jagamist pankrotimenetluses reguleerib Pankrotiseaduse (PankrS) § 122 . PankrS § 122 lg. l kohaselt on halduril õigus nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist, kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 on haldurile ühisvara jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta arvates pankroti väljakuulutamisest, mis on aga antud juhul möödunud. Kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast väljanõudmise hagi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, võib võlgnik selle hagi ise esitada ja asja läbivaatamisel ise osaleda. Ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma määruses l0.juunist 2003.a. kohtuasjas nr.3-2-1-81-03 väljendanud seisukohta, et PankrS § 52 lg.3 (jõustunud 01.02.1997.a. redaktsioonis) kohaselt võib võlgnik esitada abikaasade ühisvara jagamise hagi, sõltumata sellest, kas pankrotihaldur peab vaidlusalust vara abikaasade ühisvaraks või mitte. See, kas vara, mille jagamiseks on võlgnik esitanud hagi, on abikaasade ühisvara või võlgniku lahusvara, tuleb kindlaks teha asja sisulise otsustamise käigus.
l sätestab, et oma varaliste kohustuste eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Vaidlust ei ole selles, et I.S. pankrotihalduri poolt pankrotivarasse arvatud vara oli kõik omandatud abikaasade I.S. ja A.S. abielu kestel, seega oli tegemist abikaasade ühisvaraga.
lg 2 kohaselt perekonnahuvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hageja väidab, et tema võetud laenud ei ole võetud perekonnahuvides. Pankrotihaldur väidab, et kõikidest laenudest oli ka teadlik A.S. ja on andnud pangalaenu võtmisel nõusoleku ühisvara pantimiseks. ( tl 20,23,31 ) Kohtuistungil A. kinnitas, et ta oli teadlik pangalaenudest ja ostetud kinnistustest. A.S. abikaasa nõusolekuta ei saanud eraisik I.S. võtta ühtegi laenu ega ka osta ja müüa kinnistuid. I.ja A.S.d mõlemad kinnitavad , et suurem osa laenurahadest ja kinnistu müükidest kulus Valuoja pst. 49 A maja ehitamiseks. Kohtuistungil 03 mail 2006 ( kohtuistungi protokoll tl 167 ) kinnitas I.S., et hüpoteekidega võetud võlad ta kulutas korteri ja elamu peale. Ühisliisingust võttis üle veoauto Volvo kui eraisik, millest tekkis laen 128 000 krooni. I.S. kinnitab veel ühisvarasse kuuluvad kinnistud on ostetud ühisvara arvel. I.S. seletuse kohaselt, oli ka osa laene võetud firma arenduseks ja mille eest ei peaks tema abikaasa vastutama oma ühisvaraga. Samuti ei peaks abikaasa vastutama tema politsei poolt tehtud trahvide eest. 11 Kohuse leiab, et kõik laenulepingud on tehtud I.S. kui eraisiku poolt. Seega ei saa väita hageja , et laenud olid võetud firma arendamiseks. Firma poolt võetavatel laenudel ei ole vajalik abikaasa nõusolek ja ei seata hüpoteeki oma isiklikule varale. Tegemist on antud juhul eraisiku pankrotiga, mitte firma pankrotiga. Hageja väidab, et tema pankroti põhjuseks oli OÜ Huugose võlakohustuse ülevõtmine Ühisliisingust AS ees. I.S. võttis eelnimetatud kohustuse üle eraisikuna, mitte firmale. Seega ei saa väita, et see oli võetud ettevõtluse huvides. Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et I.S. pankroti puhul on arvatud pankrotivara hulka ühisvara, kuid varaline kohustus, millega seoses ühe abikaasa pankrot välja kuulutati, on võetud perekonna huvides. Seega tuleb jätta I.S. hagi ühisvara jagamise nõudes ja A.S. vastuhagi ühisvara jagamise nõudes ja ühisvara välistamise nõudes pankrotivarast, rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et kohtukulud jäävad hageja kanda. Helle Tamm Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.