§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
veebruariks 2006.a. Kostja on hagi koos lisadega kätte saanud 16.jaanuaril 2006 (tl.51), kohtule vastanud ei ole. Kutse kohtuistungile on kostjale kätte antud kohtumajas 17.juulil 2006. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kostjaga 17.juulil kohtumajas toimunud istungil teises asjas kinnitas kostja, et soovib kohtuistungil osaleda. Kohus lahendab asja sisuliselt
lg.1 alusel, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja kostja ei ole ka vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad: Hageja nõue on põhjendatud. Kostja vastutus hageja ees tuleneb Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg.2 p.2, millele hageja on viidanud. Kostja vastutus tema poolt tekitatud kahju eest tuleneb VÕS § 1043, mille järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest sõltumata süüst sätestab VÕS § 1056: Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu…asja kahjustamise eest. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja juhitava sõidukiga põhjustati liiklusõnnetus – sõideti otsa sõidukile Hyundai Galloper 95 ZDR, mis tõi kaasa sõiduki Hyundai Galloper omanikule kahju tekkimise. Hageja hüvitas selle kahju. Mxxxxx Vxxxxxxx on süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis Jõgeva Maakohtu poolt 11.11.2005 ja karistatud. On tõendatud, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes, suurema ohu allikat valitsenud isikuna vastutab ta kahju eest ka sõltumata süüst. Seetõttu on hageja oma nõude õigesti suunanud Mxxxxx Vxxxxxxxx vastu. Hageja on tõendanud nõude esitamist M.Vxxxxxxxx vastu ka kirjalike tõenditega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri teatis tl.5; liiklusõnnetuse akt ja skeem tl.6,7, milles märgitud liiklusõnnetuse põhjusena: …juht sõitis suurel kiirusel tagant otsa maasturile Hyundai Galloper; vastutus kostja juhitava sõidukiga tekitatud kahju eest lasub ERGO Kindlustus AS –l (tl.9); tõendid tekitatud kahju suuruse ja menetlemise kohta tl.13-47. Kannatanule on hageja poolt hüvitatud ravikulud 656 krooni (tl.35-40), hävinenud sõiduki liiklusõnnetuse eelne väärtus 125000 krooni (tl.27-28, 31), millest on maha arvutatud jäänuki realiseerimisest saadud tulu 21186.44 krooni (tl.43) ja realiseerimiskulu 2500 krooni (tl.44). On hüvitatud riietusesemete kahju 1500 krooni (tl.27). Hageja on keeldunud kannatanu hambaravikulude hüvitamisest (tl.30,36). Lisaks kannatanule tehtud väljamaksetele 108469.56 krooni taotleb hageja kostjalt käsitluskulude väljamõistmist summas 12500 krooni. Hageja tugineb käsitluskulude nõude esitamisel VÕS § 128 lg.3: … kui kulud, mis on kantud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
sätestab: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivised on sissenõutavaks muutunud kuni kohtuotsuse tegemise ajani. Seetõttu tuleb viivis välja mõista kindla summana kuni kohtuotsuse ajani ja sealt edasi hageja taotletud viisil protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise perioodi 30.12.2005.a kuni 18.08.2006.a, s.o 259 päeva eest kogusummas 7726 krooni ning alates 19. augustist 2006.a kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni suuruses 0,0246575% põhivõlast iga päeva eest. Hageja taotleb varemkehtinud
lg.1 ja § 61 lg.1 p.1 alusel kohtukulu – õigusabikulu - väljamõistmist summas 3000 krooni ja tõendab kulu arvega. Kohus peab õigustatuks ka õigusabikulu väljamõistmist taotletud ulatuses, kuna see on olnud vajalik ja põhjendatud kulu ja proportsioonis ka varemkehtinud
MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tulenevalt
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt kohtuotsusega menetluskulud välja mõista. Kohtukuludeks on asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 99 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse ning riigilõiv 6250 krooni. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7; § 101 lg 1 p 1, § 127 lg.6, § 128 lg.3, LKS § 48 lg 2 p 6; § 48 lg 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.