lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on esitanud kohtule 01.03.2007 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni, menetlusdokumentide kättetoimetamine väljaande Ametliku Teadaanded kaudu 200 krooni ning hageja õigusabikulud 2532,44 krooni (s.o. 17% hagi rahuldatud osast) (tl.54). Kostjale on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadanded. Teadaanne on avaldatud 07.03.2008 (tl.60) ja avalikult kättetoimetatuks loetakse avaldus 30 päeva möödumisel avaldamisest. Tulenevalt
Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on
Hageja poolt on 28.07.2006.a tasutud riigilõivu 550 krooni (maksekorraldus toimikus). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Nii hagimaterjalid, kohtuotsus kui ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale avalikult kätte toimetatud teadete avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 46-47, 51, 53) . Hageja on tasunud teadete avaldamise eest kokku 200 krooni (maksekorraldused toimikus). Vastavalt
§-le 143 p 5 on asja läbivaatamise kuludeks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Seega kuulub 200 krooni teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded kostjalt väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 2532,44 krooni tulenevalt AS EMT kinnituskirjast (tl 30), mille kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja 2
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 8000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 3100 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 7711,73 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 2532,44 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 3282,44 krooni (550 + 200 + 2532,44).
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. krooni.Arvestades, et käesolevas asjas taotles hageja menetluskulude väljamõistmist kokku summas 3282,44 krooni, ületab kaebuse hind 3000 krooni, mistõttu on määrus vaidlustatav. Epp Tombak /allkiri/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.