lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel,
lg 2 järgi vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Käesoleval juhul on kinnistu ostnud IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxxja lepingu kinnistu ostuhinnast puuduoleva summa tasumise kohta on sõlminud Exxxxx KxxxxxxxLxxxxxx. Asjaolu, et IxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx oli kinnistu ostjaks tõendab, et Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx poolt võetud kohustus puuduoleva summa tasumise kohustuse kohta on võetud perekonna huvides. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud varalahusust. Seega on ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx rahaline kohustus Hxxxx Kxxxx ees ExxxxxxxxxxxxxxLxxxxxxx ja Ixx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx ühine varaline kohustus ning nõue on õigesti esitatud mõlema kostja vastu. 3 Kostjad ei ole tõendanud, et oleks hagejale tasunud 250000 krooni. Kohus hindab mitteusaldusväärseks ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx ütlused selles, et hagejale on tasutud 250000 krooni. Kostja ütlused on mitteusaldusväärsed alljärgneval põhjusel: kostja on kinnitanud vande ütlusi andes ja andnud ka seletuse selles, et notari juures lepingu sõlmimise päevaks 27.11.2003.a oli 250000 kroonist tasumata 120000 krooni, milline summa märgiti ka lepingusse, ülejäänud summa s.o 130000 krooni oli eelnevalt tasutud. Hxxxx Kxxxx kinnitab, et enne ostu-müügilepingu sõlmimist tasus Exxxxx KxxxxxxxxLxxxxxx 12.08.2003.a talle 20000 krooni ja 18.08.2003.a 38000 krooni s.o 72000 krooni vähem, kui väidab Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx. Kohus asub seisukohale, et kui Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx oleks sularahas tasunud tema poolt väidetud summa, ei oleks ta olnud nõus 27.11.2003.a sõlmima lepingut tema poolt samas suurusjärgus summa s.o 70000 krooni võlgnemise kohta, lepingu kohaselt Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx kohustub tasuma Hxxxx Kxxxxxx 70000 EEK 01.märtsiks 2004.a (tl 19) Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx nimekujuks on märgitud Exxxxx Kxxxxxxx. Asjaolu, et lepingupooleks on Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx kinnitab ExxxxxxKxxxxxxx-Lxxxxxxx allkiri ning isikukood lepingul. Mingit õiguslikku tähendust ei oma asjaolu, et lepingu tekst ei ole kirjutatud Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx poolt. Kohtu veendumust, et kostja Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx ütlused kogu summa tasumise kohta ei ole õiged, kinnitab ka asjaolu, et Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx andis vande all ütlusi selles, et pärast 27.11.2003.a ei ole ta Hxxxx Kxxxxxxxsularahas enam midagi maksnud. Leping 70000 krooni tasumise kohta on sõlmitud 27.11.2003.a ning seega kostja ütlustest nähtuvalt ta peale lepingu sõlmimise kuupäeva ei ole hagejale sularahas midagi maksnud. Kostja seletused raha kogu ulatuses tasumise kohta käsitlevad aega enne ostu-müügilepingu ja lepingu 70000 krooni võlgnemise kohta sõlmimist 27.11.2003.a. Kostja nimetatud ütlusega on tõendatud, et 70000 krooni hagejale on tasumata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma … (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma … ning lg 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma … võlgnetakse laenuna. Käesoleval juhul on laenuna vormistatud tasumata ostu-müügi summa. Kinnistu ostjaks oli IxxxKxxxxxxxLxxxxxx, ostuga seotud asju Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxx, kes on andnud ka nõusoleku ostumüügilepingu sõlmimiseks. Exxxxx Kxxxxxxx-Lxxxxxxx nimel sõlmiti ostu-müügiga seotud leping võlgnevuse kohta. Tõendatud ei ole võlgnetava summa tasumine ning hageja nõue tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS 162 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta kostjate kanda, mille kohta teeb kohus eraldi määruse. Kohus tsiviilasja lahendamisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.