2-05-22705/9

Tsiviilasi nr 2-05-22705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja, Tea Lall Otsuse tegemise aeg ja koht 16.mai

1. a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-05-22705 Tsiviilasi AxxxKxxx hagi Lxxxx Kxxx vastu abielulahutuse ja lastele elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AxxxKxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Lxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 05.aprill 2006 a ja 02.mai 2006 RESOLUTSIOON Axx Kxxx hagi Lxxxx Kxxx vastu ..rahuldada. 1.Lahutada Axx Kxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx ja Lxxxx Kxxx , isikukood xxxxxxxxxxx, abielu, mis on sõlmitud 10.09.1989a. Jõgeva Perekonnaseisuametis, kanne nr. 79 abieluaktide registreerimise raamatus.
2. Abielust sündinud lapsed: Lxx Kxxx, sünd.xxxxxxxxxxx, Ixx Kxxx, sünd.xxxxxxxxxxa ja Exx Kxxx, sünd.xxxxxxxxxxx jätta Axxx Kxxx kasvatada. 3.Mõista välja elatis Lxxxx Kxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx laste ülalpidamiseks järgmiselt: 3.
3. LxxxKxxx, sünd. xxxxxxxxxx, ülalpidamiseks summas 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 01.detsembrist 2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxx.a. 3.2.Ixxxxxxx, sünd.xxxxxxxxxx.a ülalpidamiseks summas 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 01.detsembrist 2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxx.a. 3.3..xvxxKxxx, sünd.xxxxxxxxxx.a ülalpidamiseks summas 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 01.detsembrist 2005.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxxxxxxxxxx. Elatis mõista välja Axx Kxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, kasuks.
4. Lxxxx Kxxxx on õigus lastega suhelda igal sobival ajal ja kohas, millega lapsed nõus on. Lxxxx Kxxxx on õigus võtta lapsed nende nõusolekul enda juurde nädalavahetusteks ja koolivaheaegadeks. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 16.mail
5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatisenõude osas. Kohtukulude jaotus Mõista välja Lxxxx Kxxxxx riigi tuludesse 1750… krooni riigilõivu katteks elatisehagilt ja 107.80 krooni menetluskulude katteks. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072699, kohtukulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
6. Hageja poolt tasutud riigilõiv 300 krooni abielulahutuse hagilt jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuistungist 05.04.2006 ja 02.05.2006 võtsid osa hageja AxxxKxxxxja kostja Kxxx Lxxxx Hageja taotleb poolte vahel 10.09.1989a. Jõgeva Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu lahutamist. Pooled ei ela koos alates 2002a, mil kostja asus hageja teada elama koos oma uue mehega. Kostja võtab kirjalikus vastuses õigeks nõude abielu lahutada (tl.14) ja jääb selle juurde ka kohtuistungil. Neil asjaoludel on kohus PkS § 29 lg.2 alusel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu ja AxxxKxxx ja Lxxxx Kxxx abielu tuleb lahutada. Kuna otsus abielu lahutamise kohta põhineb kostja õigeksvõtul, jätab kohus selles osas TsMS § 444 lg.1 alusel otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Abielust on sündinud lapsed Lxx Kxxx, sünd.xxxxxxxxxxx, Ixx Kxxx, sünd.xxxxxxxxxxx ja Exx Kxxx, sündxxxxxxxxxxxa Hageja taotleb elatise väljamõistmist ühele lapsele poole ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast kuus. Laste ülalpidamiseks kulub minimaalselt 6000 krooni kuus Nõue elatise väljamõistmiseks on esitatud tagasiulatuvalt alates 01.01.
7. Hageja palub jätta lapsed tema kasvatada ja elama senisesse elukohta. Ka palub hageja muuta kostja perekonnanimi pärast abielu lahutamist. Kostja kirjalikus vastuses kohtule (tl.14) ei vaidlusta hageja nõuet jätta lapsed hageja juurde, kuna tal puuduvad praegusel ajal nii elamispind kui ka vahendid laste ülalpidamiseks. Kostja ei oma kindlat töökohta ja tema sissetulek on praegu vaid xxxxxx valla poolt makstav hooldajatoetus, mis on määratud kostjale raske puudega Kxxxx Lxxxxxx hooldamise eest. Kostja sooviks, et kohus määraks lastega kokkusaamise korra. Kostja on seisukohal, et kohtukulud peab maksma hageja, kuna kostjal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kohtuistungitel 05.04.2006 ja 02.05.2006 (tl.27- 30 ja 40- 43) jääb hageja selle juurde, et ta soovib abielu lahutamist, lastele elatise väljamõistmist taotletud miinimumsummas, seega 1500 krooni kuus ühele lapsele 2006.aastal, samuti elatise tagantjärele väljamõistmist alates hagi esitamisest. Hageja põhjendab elatisenõuet tagantjärele asjaoluga, et ta uskus kostjat, et too tahab ikka koju tagasi tulla ja sellepärast varem elatisehagi ei esitanud. Hageja on lapsi üksi üleval pidanud. Hageja avaldab, et tal ei ole mingit huvi takistada kostja kokkusaamist lastega kui lapsed sellega ise nõus on. Kokkusaamised peaksid toimuma laste elukohas ja hageja ei sea kostja ja laste kokkusaamistele mingeid piiranguid. Kostja kohtuistungitel väljendab, et hageja on esitanud valeandmeid abielu lahutamise põhjuste, laste kasvatamise ja ülalpidamiskulude kohta. Kostjal ei ole raha laste ülalpidamiseks anda, ta saab vaid 240 krooni kuus hooldamistasu. Töökohti ei ole saada, et tööle minna. Elatisemaksmise vastu ta iseenesest ei ole, 1000 krooni kuus oleks normaalne maksta. Kostja on raske puudega isiku hooldaja, on kaks talu, kus on vaja olla ja tööd teha. Aiamaal on kõik vaja teha – maha panna ja üles võtta, koristada, pesta ja süüa teha ja poest tuua. Kostja sooviks võtta lapsed enda juurde kui ta endal elamise korda saab, seni võiksid lapsed elada hageja juures. Lastega sooviks kostja kokkusaamisi- et lapsed tuleksid nädalavahetustel tema juurde ja koolivaheaegadel ka. Hageja elukohta ei ole kostja nõus minema, sealt aetakse ta minema ja ei lasta ka lastel välja tulla. Hageja ja tema ema on kostjat terroriseerinud ja temasse halvasti suhtunud. Kostja arvates ei ole hageja piisavalt tõendanud lastele tehtavaid kulutusi, koolitoidu maksab vallavalitsus, ringid on tasuta ja õppevahendid ka kooli poolt. Kohtu seisukohad: Abielu lahutamise osas on kohtu seisukoht väljendatud eespool. Pooltel ei ole vaidlust, et lapsed LxxxKxxx, IxxxKxxx ja ExxxKxxx tuleb jätta hageja kasvatada. Kohus lahendab elatise nõude Perekonnaseaduse § 60 järgi, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele; § 61 lg.2 järgi elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, § 61 lg.4 järgi igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 60 lg.2 järgi: kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest või hageja taotlusel vastavate põhjenduste olemasolul kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist.. Kostja ei vaidle põhimõtteliselt elatise maksmisele vastu, kuid ta ei saa elatist maksta, kuna ei ole raha ja hageja nõutud 1500 krooni kuus on põhjendamatult suur. Kohtu seisukoht elatise osas: hageja taotletud 1500 krooni kuus ühele lapsele on kooskõlas Perekonnaseaduse § 61 lg.4 määraga- pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis käesoleval ajal on 3000 krooni, pool sellest siis 1500 krooni. Kuna tegemist on miinimumnõudega, siis ei vaja see ka eraldi põhjendamist. Hageja on siiski küllaldaselt põhjendanud ja näidanud kulutusi, mis lastele teha tuleb: toit, riided, jalanõud, hügieenitarbed, koolitarbed, ravimid, kommunaalmaksud. Hageja on küllaldaselt põhjendanud kommunaalmaksude (näiteks vesi ja kanalisatsioon) ja küttekulude suurust. Hageja ja laste seletustest nähtub, et kuni viimase ajani ei olnud lastel arvutit, mis hiljuti soetati kasutatuna ja järelmaksuga, Lxx sai telefoni, lapsed soovivad osaleda ringide töös (näiteks ujumine), minna ekskursioonile, veeta koolivaheaega vastavalt eale ja huvialadele, internetiühendus on vaja panna. Kõik need vajadused ja huvid nõuavad väljaminekuid. Kohus, kuulanud ära kohtuistungitel hageja ja kostja, kuulanud ära lapsed Lxx, Ixx ja Exx (tl.31-32), on seisukohal, et on õigustatud ja laste huvides teha lastele kulutusi minimaalselt kahe tuhande krooni eest ühe lapse kohta kuus ja kostjal tuleb sellest kanda 1000 krooni kuus lapse kohta. Hageja ei ole liialdanud lastele tehtavate kulutuste hindamisel. Laste ärakuulamine lõi kohtus veendumuse, et hageja ja laste vanaema on hoolitsenud selle eest, et lastel on olemas kõik eluks vajalik. Lapsed on hästi kasvatatud, õpetatud neile eluks vajalikke oskusi, nad oskavad hoolt kanda oma riiete ja elukeskkonna eest, mis soodustab vahendite säästvat kasutamist. Seetõttu on kolmele tütrele vajalikud kulutused peres kokku mõnevõrra väiksemad kui ehk üksikul lapsel oleksid. Seetõttu hindabki kohus ühele lapsele vajalikud kulutused väiksemateks kui on Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringu tulemuses toodu. Hageja sissetulekud on palgast (tl. 13,40), kostja sissetulekuks on hooldajatoetus 240 krooni kuus (tl.17). Kostja väide, et tal puudub raha lastele ülalpidamise andmiseks ei ole piisav ega seaduslik tema vabastamiseks laste ülalpidamise kohustuse täitmisest. Kostjal on kohustus teha pingutusi oma lastele ülalpidamise andmiseks ja selleks vahendite saamiseks. See kohustus tuleneb Perekonnaseaduse § 60, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja sisutab oma aega puudega isiku hooldamisega, tehes päevast päeva töid, mis ilmselgelt ületavad hooldajakohustused ja sellistliiki hoolduse mahu. Kostja väitel ei ole ta hooldatava perekonnaliige. Seega on tal õigus nõuda ja saada tehtud tööde eest tasu. Kui kostja on vabatahtlikult loobunud endale sissetuleku nõudmisest, siis ei saa ta sellega õigustada elatise mittemaksmist. Poolte seletustest kohtuistungitel, aga ka eestkosteastuste seisukohavõttudest (tl.22,23) nähtub, et hagejal ja kostjal on sotsiaalne ja emotsionaalne abitus omavaheliste suhete korraldamisel, see on seganud omavaheliste suhete selgitamist, lastega suhtlemise korraldamist ja ilmselt ka laste ülalpidamiseks vahendite nõudmist juba eelmisel aastal. Kostjale on jäänud mulje, et lastel ei lubata temalt midagi vastu võtta ja et temalt midagi ei nõutagi. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostjalt elatise väljamõistmine aasta enne elatisehagi esitamist ei ole õigustatud ja kohus mõistab elatise välja alates 1.detsembrist
8. Kostja nõue määrata kindlaks lastega suhtlemise kord on seaduslik ja tugineb Perekonnaseaduse § 52 sätetele. Kostja väitel on hageja ja hageja ema takistanud lastel kostjaga suhtlemist, meelestanud lapsi kostja vastu. Kostja sooviks lastega suhelda kohe ja võtta nad nädalavahetusteks ja koolivaheaegadeks enda juurde. Kohtuistungil 02.mail kohus selgitas kostjale võimalust vajadusel kasutada lastega suhete taastamisel vastavate spetsiaalistide, nõustajate abi. Kohus küsis arvamust vallavalitsustelt TsMS § 552 alusel, kuulas ära lapsed tuginedes TsMS §
9. Kohus on seisukohal, et lastega suhtlemise puudumises on põhjendamatu süüdistada hagejat või kolmandaid isikuid. Lapsed on vanemad kui seitsmeaastased, Lxx Kxxxl on teda puudutavas asjas iseseisev kaebeõigus TsMS § 553 lg.1, lg.2 alusel. Lapsed mõistavad õigesti ja eakohaselt vanematevahelisi suhteid, oma kohta neis suhetes ja neil on argumenteeritud seisukohad suhtlemise osas oma ema Lxxxx Kxxxxx. Lxxx Ixxxja Exx Kxxx ei ole oma isa ega vanaema negatiivse mõju all, kuid kostjal tuleb võita oma laste usaldus, mis on kaduma läinud konkreetsete tegude ja käitumisjoone tulemusena. Hageja ei takista kokkusaamist lastega, kuid hageja seisukoht, et lastega kokkusaamine sõltub laste tahtest, peab toimuma lastele sobival ajal ja kohas, on õige ja seaduslik. Seetõttu määrab kohus käesolevas otsuses lastega kokkusaamise korra vastavalt kostja taotletule, seades tingimuseks laste nõusoleku. Perekonnanime muutmine pärast abielulahutust saaks toimuda käesoleval juhul kostja soovi alusel (PkS § 31), kostja sellist soovi ei avalda, mistõttu kohus nimemuutmise küsimust ei käsitle. Kuni 31.detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 60 lg.1 ja § 64 lg.1 alusel tuli elatisehagilt välja mõistetav riigilõiv välja mõista kostjalt riigi tuludesse. Hagimenetluse kulude kandmise panemise poolele, kelle kahjuks otsus tehti, sätestab ka kehtiv TsMS § 162 lg.
10. Riigilõiv TsMS § 129 lg.2 järgi on käesolevalt elatisehagilt 1400 krooni. See tuleb kostjalt välja mõista. Kuna käesolevas asjas oli abielu lahutamine võimalik vaid kohtumenetluses, s.t. lahutamine kohtuväliselt ei olnuks võimalik, jätab kohus riigilõivu abielu lahutamise hagilt hageja kanda. Kohtuotsuse viivitamatu täitmise tunnistamine elatisenõude osas tuleneb TsMS § 468 lg.
11. Kohtunik Ü.Raag