lg.2 p.1 järgi võib vanema kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.
lg.3 määrab sellise nõude aegumistähtajaks „üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest“.
lg.5 sätestab: isik, kes on lapse sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Käesoleval juhtumil on hageja kinnitanud, et esmakordselt on lapse ema kinnitanud, et ta ei ole lapse isa, kirjalikus avalduses kohtule 04.oktoobrist 2005. Kohus ei nõustu sellise konstateeringuga. Kirjalikus avalduses kohtule 04.oktoobrist 2005 ei ole Kxxxxx Mxxxxx kinnitanud, et lapse isa ei ole Oxxxx Kxxxx. Selles avalduses on K.Mxxxxx kinnitanud küll, et Oxxxx Kxxxx soovis olla kantud sünniakti lapse isana, kuid selles ei sisaldu kinnitust selle kohta, et tegelikult Oxxxx Kxxxx ei ole selle lapse isa. Kxxxxx Mxxxxx on esitanud kohtule hagiavalduse Oxxxx Kxxxx vastu lapsele elatise väljamõistmiseks 19.04.2004, milles ta kinnitab, et SxxxxxxMxxxxx on tema ja Oxxxx Kxxxxx ühine laps. 14.11.2005 on Kxxxxx Mxxxxx saatnud koxxule avalduse selle kohta, et ta soovib Oxxxx Kxxxx vastu esitatud elatisehagist loobuda, Oxxxx Kxxxx võis sünnitunnistuse väljaandmise ajal teada, et see on tema laps. Neist kohtule esitatud avaldustest saab järeldada vaid üht: lapse Sxxxxx Mxxxxxxemal Kxxxxx Mxxxxxx puudub püsiv veendumus selles, kes on xxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud lapse Sxxxxx Mxxxxx bioloogiline isa. Lahendades küsimust sellest, kas lapse sünniakti isa kohta kande tegemise ajal Oxxxx Kxxxx teadis, et ta ei ole lapse isa (
Kxxxxxxx omistada. Laps on sündinud xxxxxxxxxxxa., tema sünniakt, kuhu on isana kantud Oxxxx Kxxxx, on välja antud xxxxxxxxxxxxxxx.a. (tl.76-77) ja isa kohta on tehtud kanne vanemate ühise avalduse alusel. Veendunud teadmine, et lapse isa ei ole hageja, saaks järelduda pooltevaheliste intiimsuhete puudumisest. Seda asjaolu ei 3 ole khotyule esitatud. Olukorras, kus aastatel 2004-2005 lapse ema ei olnud kindlas teadmises lapse isa isikust, ei saa kõigutamatult väita, et lapse isana sünniakti kantud isik omas kindla teadmise, et ta ei ole lapse isa. Neil asjaoludel leiab kohus, et lapse sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamise avaldus on O.Kxxxxxpoolt esitatud menetlemiseks vajalike tähtaegade piires ja ei esine kande vaidlustamist mittelubavaid asjaolusid. Kogutud ja uuritud tõendid tõendavad, et xxxxxxxxxx sündinud Sxxxxxx bioloogiline isa ei ole Oxxxx Kxxxx. Hageja on kohtu poolt ära kuulatud ajal, mil kohus lahendas K.Mxxxxx hagi O.Kxxxx vastu elatise nõudes lapsele. Selles menetluses on Oxxxx Kxxxx andnud seletusi käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude kohta ja teatanud kohtule, et ta esitab hagi lapse sünniakti tehtud kande vaidlustamiseks (tl.73-75). O.Kxxxxx seletusest nähtub, et ta käis küll koos hagejaga sünnitunnistuse väljaandmise juures ja andis nõusoleku, et teda märgitakse lapse isaks, aga seda tegi ta Kxxxxx Mxxxxx jutu peale, kes väitis, et on Kxxxxx laps. Hageja ise usub, et Sxxxxx ei ole tema laps. Lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise asjas on lapse ema K.Mxxxxx ärakuulamisel kinnitanud (tl.26), et lapse isa ei ole Oxxxx Kxxxx. Tõendiks olev eksperdiarvamus kinnitab sama. Seega on lapse sünniakti isa kohta tehtud kanne ebaõige. Laps Sxxxxx ei põlvne Oxxxx Kxxxxxxx ja selle kohta tuleb teha muudatus lapse sünniaktis
Kohus märgib, et põlvnemisest tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused, isiklikud mittevaralised ja varalised suhted. Seetõttu on eeskätt lapse huvides, et andmed tema vanemate kohta oleksid sünniaktis õiged ja kestev segadus lapse põlvnemisega seotud andmetes ei teeni lapse huve. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg.1 järgi põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjas on teadaolev menetluskulu- ekspertiisitasu 3600 krooni (tl.51). See kulu on kohtumäärusega määratud O.Kxxxx kanda (tl.27) ja tuleb kanda Oxxxx Kxxxxxx. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.