2-05-19999/1

ÄRAKIRI Tsiviilasi nr 2-05-19999 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2006.a Jõgeva linn Tsiviilasja number 2-05-19999 (vana nr 2-584-05) Tsiviilasi MxxxxKxxxxx hagi AxxxxKxxxxx vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: Mxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxx elukoht Kostja: AxxxxKxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxx, elukoht 11.01.

1. RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Lahutada Axxx Kxxxxxxja Mxxx Kxxxxx abielu, mis oli registreeritud 16.05.
2. Jõgeva Perekonnaseisuametis kanne
3. Mõista välja AxxxxKxxxxxxlt:
4. Mxxx Kxxxxx kasuks alates 15.11.
5. igakuine elatis 1000 krooni tütre Gxxxi Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
6. Mxxx Kxxxxx kasuks alates 15.11.
7. igakuine elatis 1000 krooni tütre Axxxxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse saamiseni täisealiseks või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
8. riigituludesse 1250 krooni riigilõivu katteks (Rahandusministeeriumi konto 10220034796011 viitenr 2900072699). Kohtukulud jätta Axxx Kxxxxx´i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse saamisest (TsMS § 632 lg 1). ASJAOLUD ja menetluse käik Kohtule 15.11.
9. esitatud hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled Jõgeval 16.05.
10. Poolte kooselu lõppes juba
11. aastal, kuna kostja lahkus pere juurest. Hageja palus lahutada abielu ning mõista kostjalt välja elatis suuruses 2000 krooni kuus kahe lapse ülapidamiseks. Samuti soovis hageja vahetada perekonnanime. Kostja kirjalikus vastuses (tl 13) tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuid soovib elatise määramist suuruses 500 kroon kuus lapse kohta, kuna kostja sissetulek on väike ja tema ülalpidamisel on veel üks laps. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Hageja seletuse kohaselt ei ole kostja laste kasvatamisest sisuliselt osa võtnud. Pooled elavad lahus. Kostja selgitas, et lahutuse ja laste elukoha osas vaidlust ei ole. Elatise summat pidas kostja liiga suureks. Kostja tunnistas alkoholi tarvitamist. Sissetulekut kostjal ei ole. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus asja lahendamisel lähtub toimikus olevatest kirjalikest tõenditest ning poolte seletustest kohtuistungil. Hagi tuleb rahuldada. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja poolt esitatud asjaolusid PeS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, kusjuures vanem on kohustatud last ülal pidama ka õppimise ajal põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui laps on saanud täisealiseks. PeS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Antud juhul on hageja taotlenud elatise suuruseks 1000 krooni kuus. Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 1500 krooni kuus. Kuna hageja taotleb elatist alla seda määra ning kostja vastuväited ei ole sisulise kaaluga, rahuldab kohus hageja nõude. Elatis mõistetakse alates hagi esitamisest. PeS § 29 lg 2 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Antud juhul on poolte tahe abielu lõpetada. Pooled elavad aastaid lahus ning ei ole avaldanud soovi pere taastamiseks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Seetõttu ei ole kohtu pädevuses hageja perekonnanime muuta, vaid hagejal on õigus vastava avaldusega pöörduda perekonnaseisuasutuse poole. Kohtukulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 (vana seaduse § 60 lg 1) tuleb hagi rahuldamise korral mõista kostjalt välja kohtukulud. Kohtukuludeks on riigilõiv 1250 krooni, mis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. Riigilõivu suure arvutamisel lähtub kohus kehtivast seadusest (TsMS § 129 lg 2) kuna see on kostjale soodsam. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige. Kohtunik: