Menetluskulude jaotus: Kohtukulud jätta Mxxxx Bxxx ja Üxxx Bxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal kohtuistungile ilmumast ning selle põhistus. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus tuvastas: OÜ Ehitus Sevice on 15.11.2005.a esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub lugeda korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mxxxx Bxxxx ja Üxxx Bxxxx ühisvaraks ning jagada korteriomand kostjate vahel võrdseteks osadeks kostjate lahusvarana. Hagi kohaselt mõisteti Jõgeva Maakohtu 14.01.2004.a otsusega tsiviilasjas 2-574-03 OÜ-lt Takt Service ja MxxxxxBxxxxxx solidaarselt välja hageja kasuks summa 15 734,95 krooni. Kohtuotsuse täitemenetluses sõlmis kohtutäitur Mxxxx Bxxxxxx võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma võlasumma kahe osamaksega. Kostja tasus esimese osamakse summas 7870 krooni. Teine osamakse summas 7864.95 krooni on tasumata. Täitemenetluse seadustiku § 30 lg 1 ja kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel arvestatakse tasumata summale juurde viivis 10 % iga tasumisega viivitatud kuu eest. Kostja on hilinenud 7864.95 krooni tasumisega 15 kuud, seega on kogunenud viivis 11 797.35 krooni. Kostjad on soetanud abielu kestel ühisvarana korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. 08.03.2005.a on kostjad sõlminud abieluvaralepingu, millega on nad määranud ühisvaraks olnud korteriomandi Üxxx Bxxx lahusvaraks. Hageja leiab, et tema nõue Mxxxx Bxxx vastu tekkis enne vara jagamist, seega tuleb korteriomand lugeda kostjate ühisvaraks. Hageja taotleb ühisvaraks oleva korteriomandi jagamist kostjate lahusvaraks. Kohtul ei õnnestunud kostjatele hagimaterjale kätte toimetada. Rahvastiku arvestuse andmebaasis antud aadressil ja hageja poolt avaldatud Soome Vabariigi aadressil saadetud hagimaterjalid tagastati seoses hoiutähtaja möödumisega. Kohus toimetas kohtukutsed kostjatele kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning kohustas neid ilmuma 28.09.2006.a määratud kohtuistungile (tl 61). Kostja Üxxx Bxxx saatis 25.09.2006.a kohtule teatise, milles avaldab, et on Ametlike Teadaannete vahendusel kohtukutse kätte saanud ja ei saa määratud kohtuistungil osaleda. Sisulisi vastuväiteid hagile kostja teatises ei esitanud. Samuti ei teatanud kostja oma elukoha aadressi, kuhu menetlusdokumente edastada. 2
kohaselt teeb kohus tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei ole kohtuistungile ilmunud ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
lg 1 alusel tuvastas kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitaud faktilised väited on kostjate poolt omaks võetud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Esitatud hagi puhul on tegemist kahe nõudega. Hageja nõuab esiteks Üxxx Bxxx nimel kinnistusregistris registreeritud korteriomandi kostjate ühisvaraks tunnistamist ja teiseks nimetatud ühisvaraks oleva korteriomandi jagamist lahusvaraks, määrates ära poolte osad. Kohtule esitatud Jõgeva Maakohtu 14.01.2004.a otsuse (tl 28) tsiviilasjas 2-574-03 põhjal tuvastas kohus, et OÜ-lt Takt Service ja kostja Mxxxx Bxxxxxx on solidaarselt hageja OÜ Ehitus Service kasuks välja mõistetud 14 684.95 krooni võlgnevuse katteks. Kohtuotsus on jõustunud 25.01.2004.a. Materjalidest nähtub, et nimetatud kohtuotsuse alusel on kostja Mxxxx Bxxx suhtes algatatud täitemenetlus. Kostja on kohtutäitur Ivi Kalmetiga sõlminud võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe (tl 27) kohtuotsusega välja mõistetud summa 15 734.95 krooni tasumiseks. Kohtutäituri 20.09.2005.a teatise (tl 26) kohaselt on Mxxxx Bxxx tasunud nõudest 7870 krooni, ülejäänud summa on tasumata. Kohtule on esitatud kostjate vahel sõlmitud notariaalne abieluvaraleping (tl.11-16). Kostjad on lepingus kokku leppinud ja avaldanud soovi teha kanne abieluvararegistrisse selle kohta, et Üxxx Bxxx lahusvaraks muu hulgas jääb Jõgeva Maakohtu kinnistusjaoskonna registriossa nr 10146 kantud kinnisasi. Abieluvaralepingu punkti 1.2. kohaselt on notar kontrollinud asjaolu, et Mxxxx Bxxx ja Üxxx Bxxx abielu on registreeritud 21.06.1997.a Tartumaa Perekonnaseisuametis kande nr 242 all. Jõgeva Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr 10146 väljavõttest (tl 17-25) nähtub, et korteriomandi, asukohaga Jõgeva vallas Siimusti alevikus, kinnistu registriosa nr 10146, omanik on Üxxx Bxxx. Vastav kanne on kinnistusraamatu registriossa kantud 13.09.2000.a Üxxx Bxxx avalduse alusel. PkS § 10 lg 6 näeb ette, et abieluvaralepingust tulenevad abikaasa varalised õigused kehtivad kolmandate isikute suhtes, kui abieluvaralepingu kohta on tehtud kanne abieluvaralepingu registrisse enne kolmanda isiku nõude tekkimist. Hageja võlanõue kostja Mxxxx xxxx vastu on muutunud sissenõutavaks kohtuotsuse jõustumisega 25.01.2004.a. Hageja soovib pöörata sissenõuet kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi, registriosa nr 10146, Uxxxx Bxxx kuuluvale osale. Kuna korteriomand on omandatud Üxxx Bxxx poolt kostjate abielu kestel, saab selle PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda nende ühisvaraks. Abieluvaraleping, millega on määratud korteriomand Üxxx Bxxx lahusvaraks, on sõlmitud pärast hageja nõude tekkimist (08.03.2005.a). Seega ei kehti abieluvaralepingus kokkulepitud kostjate varalised õigused hageja suhtes. PkS § 181 sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.