2-06-22177/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-22177 (2-06-26190) Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi E A hagi A E ´i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2007..a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat Aurelia Koitver, kostja A E ja tema esindaja J P RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista kostjalt A E ´ilt , IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xx-x, xxxxx Xxxxxxx, hageja E A , IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx, xxxxx Xxxxx, kasuks elatis arvelduskontole nr. 1101993219 Hansapangas: 2.
5. xx. xxxxxxxx xxxx.a. sündinud poeg K E ´i , IKxxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus , suurendades
6. jaanuaril
7. a. kokkulepitud elatist üks tuhat (1000.-) kuus ühe tuhande (1000.-) krooni võrra, alates
8. septembrist
9. a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxx xxxx. a. 2.
10. xx. xxxxxxxx xxxx.a. sündinud poeg J E ´i, IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus, suurendades
11. jaanuaril
12. a. kokkulepitud elatist üks tuhat (1000.-) krooni kuus ühe tuhande (1000.-) krooni võrra , alates
13. septembrist
14. a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xxxxxxxx xxxx. a.
15. xx. xxxxxx xxxx. a. sündinud poeg A E ´i IK xxxxxxxxxxx, ülalpidamiseks kaks tuhat (2000.-) krooni kuus alates
16. aprillist
17. a. kuni tema täisealiseks saamiseni xx. Xxxxx xxxx. a.
18. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
19. Välja mõista kostjalt A E ´ ilt , IKxxxxxxxxxxx, riigilõiv kaks tuhat seitsesada viiskümmend (2750.-) Edasikaebamise kord krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
20. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud x xxxxxxxx xxxx. a. poeg K E , xx. xxxxxxx xxxx. a. poeg J E ja x. xxxxxxx xxxx. a. poeg A E , kes elavad koos emaga. A E seniori isadus on tuvastatud tema laste sünniakti kandmisega. Isa on laste juurest lahkunud ja elab Xxxxxxxx. Hiiu Maakohtu
21. aprilli
22. a. määrusega kinnitati kokkulepe, mille alusel isa tasub laste K ja J E ´i ülalpidamiseks iga kuu 1000.- krooni kuni nende täisealiseks saamiseni. Kuni
23. a. märtsini oli kostjal hagejaga üks pangaarve, ning laste ülalpidamisega probleeme ei tekkinud. Pärast seda isa laste ülalpidamiseks enam regulaarselt raha ei andnud ning seoses elukalliduse tõusuga ei olnud hagejal võimalik enam lapsi normaalselt ülal pidada. Seoses sellega esitas E A
24. aprillil
25. a. maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks nooremale pojale A E ´ile. Kuna isa esitas sellele vastuväited, kasvas kiirmenetlus üle hagimenetluseks ja
26. septembril
27. a. esitas E A veel täiendava hagi K ja J E ´i elatise suurendamise nõudes. HAGEJA NÕUE Kuna kostja ei täitnud enam korralikult
28. jaanuaril
29. a. võetud K ja J E ülalpidamiskohustust ja arvestades elukalliduse tõusu, soovib hageja vanemate poegade ülalpidamiseks mõeldud elatise suurendamist 1000.- kroonilt 3000.- kroonini kuus. Samuti soovib ta noorima poja A i ülalpidamiseks 3000.- krooni kuus. Hageja enda sissetulek on seoses väikeste laste kõrvalt töötamisega minimaalne ning sellega üksi enam lapsi ülal pidada ei suuda. Perekonnaseaduse järgi on mõlemad vanemad kohustatud võrdselt oma alaeliste laste ülalpidamisest osa võtma. Kostja sissetulek on hageja teada üle 20 000.- krooni kuus, sest ta töötab välismaal kaugsõidu autojuhina ja saab lisaks töötasule ka korralikke komandeeringurahasid. Hageja rehkenduse järgi on ühe lapse ülalpidamiskulud 6000.- krooni kuus ja vähemalt poole sellest peaks maksma kostja. Peale selle on kostja tekitanud poolte kooselu ja ühise pangakonto omamise ajal perele täiendavaid võlgu, mida on pidanud maksma hageja. Kuigi kostja kandis teatud ajal kogu palga ja komandeeringurahad poolte ühisele pangakontole, ei ole ühegi ülekande puhul märgitud , et tegu oleks olnud ka elatisega lastele. Peagi kasutas kostja seda ühist pangakontot ka oma huvidest lähtudes. Seetõttu on kostja jätnud oma kohustused täitmata ning lastele ülalpidamise andmata ning seetõttu tuleb temalt raha laste ülalpidamiseks kohtu kaudu välja nõuda, jättes kohtukulud kostja kanda. KOSTJA ARVAMUS Kostja tunnistab, et on kohustatud oma lapsi ülal pidama, kuid hagi õigeks ei võta . Tema arvates täitis ta oma palga ja komandeeringurahade ülekandmisega poolte ühisele pangakontole kõik oma kohustused. Pealegi ei kuulu komandeeringurahad tema sissetulekute hulka vaid on mõeldud välismaal äraelamiseks ja tööga seotud kulude katteks. Seetõttu ei ole ka tema sissetulekud olnud üle 14 000.- krooni kuus. Peale hageja kolme poja on tal veel üks alaealine tütar, keda ta peab samuti ülal pidama, kuigi selle kohta tal tõendeid esitada ei ole. Käesolevaks ajaks on ta aga üldse tööta jäänud, sest seoses elatise nõudega on tema pangakonto suletud ja seetõttu ei saa ta ka välismaal tööd teha. Õnneks on tal järgmise kuu algusest lootus Eestis tööd saada, kuid siinne palk jääb ilmselt eelnevast teenistusest veelgi väiksemaks. Ta oli nõus sõlmima hagejaga kompromissi elatise maksmiseks igale lapsele 1500.- krooni kuus, kuid hageja esindaja sellega nõus ei ole. 3000.- krooni igale lapsele ta kuidagi maksta ei suuda. Pealegi tuleb mõlemal vanemal laste ülalpidamisse panustada võrdselt, kuid hageja sissetulekut arvestades ei saa see olla üle 1500.- krooni lapse kohta kuus. Tema isadus on laste sünniaktidesse kandmisega tõendatud, kuid nüüd on tal tekkinud kahtlus oma isaduse suhtes. Ta on siiski nõus maksma iga lapse ülalpidamiseks 1500.- krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte kooselust on x.xxxxxxxx xxxx. a. sündinud poeg K E ja xx. xxxxxxx xxxx. a. poeg J E , kelle ülalpidamiseks pidi kostja Hiiu Maakohtu
30. jaanuari
31. a. määrusega kinnitatud kokkuleppe alusel maksma elatist kummalegi 1000.krooni kuus. Seoses elukalliduse tõusuga soovib hageja nende poiste elatise suurendamist 3000.- kroonini kuus. Peale selle soovib ta 3000.- krooni elatist kuus ka noorimale pojale ,x. xxxxx xxxx. a. sündinud A E ile, kellele elatise maksmisest on kostja hoopiski keeldunud. A E seniori isadus on tuvastatud tema laste sünniaktidesse kandmisega . Hageja sissetulek kuus on miinimumiligidane ja sellega enam üksi lapsi ülal pidada ei jõua. Pealegi on Perekonnaseaduse § 60 järgi mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 1800.krooni kuus. Elukallidus on riigis pidavalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Sama tendents on täheldatav ka käesoleval aastal. Seetõttu on selge, et ilma kostjapoolse abita ei ole kolme lapse ülalpidamine praktiliselt normaaltingimustes võimalik. Hageja on märkinud iga lapse vajaduseks umbes 6000.- krooni kuus, kuid tema enda sissetulekut arvestades ei suuda ta ise panustada sellest veeranditki. Pealegi on Eesti keskmist sissetulekut ja laste tegelikke minimaalseid vajadusi arvestades, võimalik lapsi ka väiksema rahaga toita, katta ning koolitada. Seaduse järgi peavad vanemad oma laste ülalpidamisse panustama võrdselt. Seega ei saa ka kostjalt nõuda rohkem, kui hageja ise anda suudab. Hageja on märkinud kostja sissetulekuteks üle 20 000.- krooni kuus, tegelikult on kostja sissetulek olnud umbes 14 000.- krooni kuus. Ülejäänu on olnud kostja lähetuskulud, mida seaduse järgi ei saa arvata töötaja sissetulekute hulka. Käesoleval ajal on kostjal pangakontode külmutamisega seoses võimatu välismaal töötada ning seetõttu on ta hoopis tööta jäänud. Tõsi, tal on lootust kodumaal tööd saada ja töö leidmine on tal seoses laste ülalpidamisvajadusega ka kohustuslik. Kuna kostja oma laste ülalpidamiskohustust pidevalt ja regulaarselt ning piisavas mahus täitnud ei ole, tuleb temalt elatis laste kasuks välja mõista kohtu kaudu. Kostja on kahelnud viimasel ajal oma isaduses ja leiab, et üle 1500.- krooni kuus ta lapse kohta tasuda ei suuda. Kohus leiab, et isaduses kahelda pole võimalik. Kostja on isadust tunnistanud kõigi laste osas kohe pärast nende sündi ja lapsed on sündinud kooselu jooksul. Kui tal oleks tekkinud kahtlus oma isaduses, oleks ta saanud seda vaidlustada Perekonnaseaduse § 44 lg. lg. 3 alusel hiljemalt aasta jooksul pärast enda laste sünniakti kandmist , sest ta ju teadis, et on laste isa. Pealegi on ta tunnistanud oma isadust ka vanematele poegadele ametlikult elatist andes ja nõusolekuga käesolevas asjas 1500.kroonise elatise osas kõigile lastele kompromissi sõlmida lubades. Ta saab tegelikult aru, et pojad on tema omad ja ta peab neid ka ülal pidama, kuid ei ole nõus elatise suurusega. Kohus leiabki, et kostjalt igale lapsele kuus 3000.- krooni nõudmine ei ole põhjendatud, ega lähtu ka laste tegelikest vajadustest. Ema ise ei suuda lastele sellest veeranditki panustada ning nii ei ole kindlustatud poolte kohustuste võrdsuse põhimõte. Kostjal ei ole olnud hageja poolt näidatud sissetulekuid, vaid need on olnud vähemalt veerandi võrra väiksemad ja käesoleval ajal puuduvad tal sissetulekud hoopiski. Viimane ei tähenda aga, et ta laste ülalpidamiskohustust täitma ei peaks. Terve mehena peab ta endale töö leidma, mis tagaks ka lastele normaalse ülalpidamise andmise. Seaduse järgi on praegu minimaalseks elatiseks ühele lapsele 1800.- krooni kuus. Mingeid põhjusi A E puhul sellest väiksema elatise väljamõistmiseks ei ole. Veel ühe ülalpeetavatütre – kohta ta mingeid tõendeid esitanud ei ole. Arvestada tuleb ka sellega, et alates uuest aastast on lootus keskmise palga järjekordsele tõusule, millega tõuseb ka minimaalse elatise suurus. Kasvavad ka laste vajadused. Seetõttu leiab kohus, et K , J ja A E ülalpidamiseks on vajalik välja mõista igaühele 2000.- krooni kuus. Väiksema elatise väljamõistmine ei ole mõeldav ning suurema elatise väljamõistmine kostja praegust olukorda arvestades ei ole võimalik. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik