2-06-21810 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16. o

§ 468lg 3 alusel ühe kuu elatisesumma ulatuses s.o.

kahe tuhande krooni ulatuses. Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse määrus riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele. Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonikaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 1

§ 415). ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Exxxx Kxxxxxxxx esitas 16.08.2006.a.

Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Kxxx vastu lapsele elatise saamiseks. Kohus saatis hagiavalduse kostja teadaoleval aadressil. Hagi on vastu 23.08.06. võtnud kostja abikaasa. Hagiavaldus loetakse kostjale kättetoimetatuks

§ 322lg 1 alusel.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Exxxx Kxxxxxxxx hagi lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab elatist suurusega üle seadusega kehtestatud miinimummäära. Kohus nõustub hageja põhjendustega elatisesumma kohta ja kostja ei ole neile põhjendustele esitanud vastuväiteid. Seetõttu kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 136 lg 2 mõistab kohus elatise välja haginõude esitamisest alates s.o. 16.08.2006.a. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 näeb ette vanema kohustuse oma alaealist last ülal pidada. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema nõudel vanemalt, kes ei täida lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 136 lg 2 kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Hageja taotleb hagis kostjalt lapsele enda kasuks elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus leiab, et elatis lapsele tuleb välja mõista lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmine õpingute lõpetamiseni pole õiguslikult põhjendatud, kuna elatise täisealisele isikule mõistab kohus välja selle isiku enda nõudel Perekonnaseaduse § 63 lg 1 alusel.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lg 3 näeb ette, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. 2

§ 162

lg 1, § 410, § 413 lg 1, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, lg 3; Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1,3,4, § 63 lg 1, § 136 lg 2. MENETLUSKULUDE JAGAMINE: Hageja oli Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest.

162 lg 1 alusel tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivu arvutamisel lähtub kohus

§§-st 129 lg 2 ja 139 lg 3 ning Riigilõivuseadusest. Hagihinnaks on 9 kuu elatise summa krooni (9 * 2000). Riigilõivuseaduse kohaselt on riigilõiv selliselt hagihinnalt 1250 krooni. Kohtunik 3