sätteid.
lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi.
lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide (hageja sünnitunnistus) ja hageja ütluste põhjal tuvastas kohus, et Lxxxx Lxxx seadusjärgseteks pärijateks on tema tütred – Mxxxxxx Kxxxx ja AxxxxKxxxxx Teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu tuvastamist ei leidnud. Hageja ütluste kohaselt oli Lxxxx Lxxxxabielus Oxxx Kxxxxxx. Esitatud abielulahutuse tunnistuse põhjal tuvastas kohus, et Lxxxx Lxxx ja Oxxx Kxxxxxabielu lahutati xxxxxxxxxx.a. Jõgeva Maavalitsuse tõendist nähtub, et OxxxxKxxxxxon surnud xxxxxxxxxx.a. Seega ei kuulunud OxxxxKxxxx Lxxxx Lxxx seadusjärgsete pärijate ringi.
lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta.
pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt juriidilise jõu poolest võrdsed.
lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud teod teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Hageja ütluste põhjal tuvastas kohus, et hageja Mxxxxxx Kxxxx võttis vastu oma ema Lxxxx Lxxx pärandvara, asudes seda kuue kuu jooksul pärast ema surma faktiliselt valitsema ja valdama. Hageja asus valitsema pärandvaraks olevat ½ mõttelist osa elamust, asukohaga Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja hoolitses pärandvaraks oleva majapidamise eest juba alates 1992.a. kuni käesoleva ajani (Lxxxx Lxxx suri ja tema pärand avanes xxxxxxxxxx.a.): tegi remonti, korrastas ja hooldas majapidamist, korjas aias puuviljad-marjad. Kostjad nimetatud faktile vastuväiteid ei esitanud. Pärast ema Lxxxx Lxxx surma leppis M.Kxxx ema uue abikaasa pojaga kokku, et emast maha jäänud mööbel, mis on Tallinnas korteris, jääbki sinna korterisse ja Mxxxxx Kxxx seda ei nõua, kuid tütred saavad endale ema EVP-d. M.Kxxx tegi ema EVP-de saamiseks vajalikke toiminguid, kuna ema abikaasa H.Lxxx väitis, et tema ei tea EVP-dest midagi. H.Lxxx keeldus tulemast kohalikku omavalitsusse ja notari juurde vajalike toimingute tegemiseks ja seetõttu jäi EVPdega seonduv vormistamata. Õde Axxx Kxxxu soovis saada endale emast järele jäänud vaipa, mille ta ka sai. Kohtus ei leidnud ka tõendamist nagu oleks keegi teine Lxxxx Lxxx seadusjärgsetest pärijatest tema pärandvara vastu võtnud, tehes avalduse notarile või asudes pärandvara faktiliselt valitsema või valdama. Need uuritud tõendid võimaldavad kohtul asuda seisukohale, et Mxxxxxx Kxxx oma ema Lxxxx Lxxx pärijana asus tegema toiminguid, mis on vajalikud pärandajast maha jäänud pärandvara korrastamiseks ja organiseerimiseks: ta võttis vastu otsustusi pärandvara kohta, leppis kokku pärandvara jagamise osas. Sellega asus ta Lxxxx Lxxxxxx järele jäänud pärandvara valitsema. M.Kxxxx käitus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuva majavalduse (ehitise) valdajana – hoidis seda korras, maksis maksu, remontis ja tegi muud majavalduse tavapäraseks korrashoiuks vajalikku. Sellise tegevusega Mxxxxxx Kxxx faktiliselt valitses ja valdas Lxxxx Lxxxxxx järele jäänud pärandvara ja võttis pärandi vastu.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.