← Eesti

2-06-20778/4

Obsah (8)§ 415§ 416§ 410§ 444§ 407§ 468§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-06-20778 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. dets

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Balti Investeeringute Grupi Pank AS on 04.068.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse Lxxxxx Uxxxxxxx vastu 40212.75 krooni nõudes. 02.11.2006.a. kuulas kohus kohtuistungil kostja ära (tl.38-39). Kostja Lxxxxx Uxxxxxxxxtunnistab, et on saanud hagejalt laenu ja kulutas selle ära. Ta on midagi mõne korra ka tagasi maksnud, kuid lepingu järgi pole maksnud. Käis hageja kontoris ja soovis tagastamistähtaega pikendada, kuid ei saanud kokkuleppele. Kostja arvates võiks hageja pool aastat oodata, kuni kostja tööle läheb. Praegu on tal just laps sündinud. Kostja ei oska öelda, milline peaks tagasimakstav summa olema, ta saab aru, et praegu on nõue suurem kui oli võetud laen. Kohus tegi kostjale ettepaneku pöörduda hageja poole võla tasumise osas kokkuleppe sõlmimiseks. Järgmine kohtuistung määratakse nii, et kostjale jääks aega hagejaga kokkulepet sõlmida 12.12.2006.a. määratud kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostja on kohtukutse 08.11.2006.a. kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Pärast eelmist kohtuistungit ei ole kostja hageja poole pöördunud ega ka midagi tasunud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega

§ 410

alusel, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile ega teatanud midagi asjakohast.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping 05.12.2005.a (tl.8-19). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 15 000 krooni ja seejärel suurendas antavat krediidisummat 10000 krooni võrra (tl.13). Kostja rikkus lepingut jättes osamaksed tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude 2

(3)hüvitamises. VÕS § 115 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse võlgniku poolt kohustuse rikkumisel, nõuda koos kohustuse täitmisega võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju muuhulgas saamata jäänud tulu ning lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja pole esitanud mõistlikke vastuväiteid ega põhjendusi krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigustamiseks ega taotlusi kohustuse täitmise tagamise vahendite kasutamise piiramiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. Kohus rahuldab nõude tagaseljaotsusega vastavalt hageja taotlusele ja tagamaks kostjale võimaluse menetluse taastamiseks

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus:

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb kohtukulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Käesolevaks ajaks on menetluskuluks hageja tasutud riigilõiv 1500 krooni (tl.26), mis on võimalik välja mõista käesoleva otsusega. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.