Tsiviilasi nr 2-07-32661 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoobril 2007a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Koh

§-le 393 ning kohustas teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 08.oktoobriks 2007a.

Hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud( tl 29). Kostja on vastanud kohtule tähtaegselt, et tunnistab esitatud nõuet, ta on nõus kirjaliku menetlusega ja soovib võla tasumist osade kaupa, kuna õpib päevakoolis ja ei oma piisavat sissetulekut võla tasumiseks kogusummas korraga. Kostja teeb ettepaneku jagada kohtukulud EMT-ga pooleks. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kuna kostja on hagi õigeks võtnud, teeb kohus asjas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, ootamata ära esialgselt määratud otsuse kuupäeva. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata hagi õigeksvõtul põhineva otsusega

§ 440

lg 1, 3 alusel, kuna kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 444

lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. 19.09.2000.a. sõlmitud lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.23) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Viivise rakendamise õiguse sätestab TsK § 231 lg.

1. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.
2. tl.24). Selle alusel on arvutatud viivis. Üldtingimuste p.4.1.4 (tl.22) järgi kohustus teenuste kasutaja informeerima EMT-d oma aadressi ja kontaktandmete muutumisest ja esitama uued andmed. Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 2000, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse , ostja kohustub…maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. Käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Kostja on ostnud AS Elion Esinduselt mobiiltelefoni ja sellest lepingust tuleneva nõude on müüja loovutanud 31.08.2005.a. AS-le EMT. Kostja on jätnud tasumata järelmaksuga müügilepingust tuleneva kohustuse tasuda ostetud telefoni maksumus. Müügilepinguga seotud poolte suhteid reguleerib VÕS § 208 lg.1 Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Kostja on taotlenud võla tasumist osade kaupa ja seda taotlust põhjendanud. Seetõttu leiab kohus, et

§ 445lg.1 alusel on võimalik määrata kindlaks otsuse täitmise viis- et 2

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 174

lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja on soovinud menetluskulusid pooleks jagada. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1035,49 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, lg.1, TsK § 174, § 242,

§ 138lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. Kohtunik Ü.Raag 3