← Eesti

2-07-32561/5

Obsah (9)§ 317§ 410§ 444§ 413§ 468§ 173§ 162§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-07-32561 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsver

-s ettenähtud viise. Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb

§ 317lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks.

Kostja kohtuistungile 15. novembril 2007.a. ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta, hagi rahuldamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt, millest 550 krooni riigilõiv hagilt, 100 krooni riigilõiv kutse avaldamiselt Ametlikes Teadaannetes ja 2861,46 krooni õigusabikulud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt

§ 410

, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

§ 444

lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.

§ 413

lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 174

lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni, Ametlikes Teadaannetes kutse avaldamise eest 2

(3)riigilõiv 100 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 2861,46 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kuna kostja viibimis- ja elukoht on teadmata, toimetatakse kostjale kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu vastavalt

§ 317sätetele. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.