Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Pxxxx Hxxx on 31.08.2007a esitanud kohtule hagiavalduse lastele elatisraha nõudes( tl 2). Hagejal ja kostjal on sündinud ühised tütred SxxxxxxTxxx sünd.xxxxxxxxxxa, Lxxxx Txxx, sünd xxxxxxxxxxa ja Gxxxx Txxx, sünd.xxxxxxxxxxx. Lapsed on hageja ülalpidamisel ja ta kasvatab lapsi üksi, kostja materiaalselt ei toeta. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist, mis tulenevalt seadusest on käesoleval hetkel 1800.- kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja on märkinud oma ainsaks sissetulekuks peretoetuse 1500.- kuus. Muud vara hagejal pole. Kohus väljastas hagi kostjale, kohustades teda vastama kirjalikult kohtule 05.oktoobriks 2007a. Kostjale saadetud materjal on kostja pereliikme poolt vastu võetud 08.09.2007a. (tl.8).
Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus koos hagiga väljastas kostjale ka kohtu määruse, milles selgitas kohtule vastamata jätmise tagajärgi, muu hulgas ka võimalust, et asjas võidakse teha tagaseljaotsus kohtuistungit pidamata (määrus tl.1). Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata
lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus välja elatise lapse kasuks, juhul kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. § 61 lg.3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS § 60 lg.2 järgi: kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama 2
lg.1 järgi tuleb käsolevas asjas lugeda, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Seega saab kohus asuda seisukohale, et kostja ei ole vaidlustanud ei elatise maksmise vajadust, aega ega ka nõutavat elatisesummat. Kohtu hinnangul ei sisaldu hageja nõudes vastuolu lapse huvidega ega üldteadaolevate asjaoludega, mis välistaksid elatise väljamõistmise hageja taotletud määras. Kohus teeb asjas lahendi tagaseljaotsusena
lg.1, § 410 alusel, kuna kostja ei ole kohtule vastanud.
lg.1 p.2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Kohtule ei ole avaldatud, et menetluskulusid oleks tehtud. Riigilõivu elatisehagilt alates 01.01.2007 ei ole. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.