2-07-31151/5

(1), põlvneb A S ’ ast ( ) ja kanda A S avaldaja M Li sünniakti isana. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Määruse ärakiri saata 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Määrus ei kuulu avalikult teatavaks tegemisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja M Li kanda. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja ja asjast puudutatud isikud 15 päeva jooksul arvates määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud Avaldaja M L on sündinud XXXXX , sünd on registreeritud Kuressaare RSN TK –s, sünniaktide registreerimise raamatusse on . Sünniakti kohaselt on M L vallaslaps, tema ema on A L. Avaldaja isa kohta on kanne tehtud sünniakti ema ütluste järgi. Isa nimeks on märgitud A L (tl.24). M L teab, et tema isa on A S, kes teda lapsena ka kasvatas. A S on surnud 20.07.2007.a. (tl.5). Rahvastiku registris ei ole märgitud A S’ aga seotud isikuid, so. lapsi (tl.12) . Avalduse asjaolud ja avaldaja nõue Avaldaja M L palub tuvastada, et ta põlvneb 20.07.2007.a. .a. surnud A Sast. Avaldaja sai teada enda põlvnemisest A Sast enda emalt A Lilt. Mis põhjusel jäi A Sa isadus tuvastamata on avaldajale teadmata. Avaldaja teadis juba lapsest peale, et A S on tema isa ja ta on vallaslaps. Kui avaldaja oli seitsme aastane kolis ta koos emaga isa A S juurde elama. Ema elas koos isaga kuni viimase surmani, avaldaja ise tuli varem kodust ära. Vanemad pidid ta sünnitunnistusele isa nime märkima, kui ta saab 18-ne aastaseks. Ema väitis, et nii on lihtsam paberid korda ajada aga hiljem selgus, et alaealisena oleks seda olnud lihtsam teha. M L kinnitab, et kõik isikud, kes võiksid olla huvitatud avalduse lahendamisest on avalduses märgitud. Tema teada A Sal teisi lapsi ei ole. Kohtule avalduse esitamise põhjuseks on ka asjaolu, et A Sale kuulub S külas K vallas pool mõttelist osa kinnistust, millele temal pärijana tekkiks õigus. A S’ a vanemad on surnud. Asjast puudutatud isikute vastuväited Asjast huvitatud isikud ei ole vastuväiteid esitanud. Avaldaja ema A L kinnitas ärakuulamisel, et A S on avaldaja isa. Isadus jäi peale lapse sündi vormistamata, kuna A S ei ilmunud lapse sünni registreerimisele ja nii kanti avaldaja sünniakti isanimi tema ütluste järgi. Hiljem jäi asi ikkagi seaduslikult vormistamata, kuigi A S ei ole kordagi eitanud oma isadust avaldaja M Li suhtes. A S vennal T Sal ja õde M H’ il ei ole avalduse rahuldamisele vastuväiteid. Nad kinnitavad, et avaldaja M L on nende venna A S tütar, A S ise oma eluajal on seda tunnistanud ja last ka kasvatanud. Avalduse rahuldamist toetab ka A S ema õde M-S P. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. PkS § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. M Li sünniaktis kanne isa kohta on tehtud ema A Li ütluste järgi. A L on nimetanud lapse isa eesnimeks A i. Avaldaja ja asjast puudutatud isikud- A S’a lähisugulased ja avaldaja ema on kohtule kinnitanud, et M L põlvneb A S’ ast, et M Li ema A L ja A S elasid kuni viimase surmani koos ja, et A S ise tunnistas oma isadust avaldaja suhtes. Kohus leiab, et avaldaja ja asjast puudutatud isikute poolt esitatud asjaolud, tõendid võimaldavad A Sa pidada avaldaja M Li isaks ja PkS § 42 lg 2 järgi tuleb avaldus rahuldada. TsMS § 172 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluskuluks on avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni. Määruse tegemisel juhindub kohus ka TsMS §-dest 475-479, 550-583. Kristel Pedassaar 2 Kohtunik 3