2-09-60730/8

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. märts 2010 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-60730 Hagi ese K S hagi A S vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised Hageja K S ( Hageja lepinguline esindaja Eero Lapp (EL Invest OÜ Õigusbüroo Eero Lapp, PK 111 Kuressaare 93801, info@villalinda.ee ) Kostja A S ( Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Rahuldada hagi.
3. Välja mõista A Slt (S) K S kasuks elatis alates
4. novembrist 2009 lapse K S ( ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse K S ( ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni Elatise minimaalmäära suurenedes on kostja kohustatud maksma elatist kehtivas elatise minimaalmääras. Menetluskulud jätta kostja kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 17.11.2009.a. esitas K S maakohtule hagi A S vastu lastele elatise nõudes. Laps K S sündis VVVVVVVV ja laps K S sündis VVVVVVVV Laste vanemateks on hageja K S ja kostja A S /t.l 6/. Hageja ja kostja vaheline abielu lahutati 1997.a. /t.l 7/. Lapsed elavad hageja juures. Tsiviilasjas nr 2-261/97 tehtud 21.10.1997 kohtumäärusega kinnitati poolte kokkulepe, millega A S võttis kohustuse maksta hagejale laste ülalpidamiseks 800 krooni kuus. Kostja keeldub laste ülalpidamiseks suuremat toetust andmast, sest tema arvates on 800 krooni kuus mõlema lapse pealt piisav. Hageja leiab, et 800 krooni kuus on ebapiisav ja taotleb elatise välja mõistmist kostjalt summas 2175 krooni kuus lapse kohta. Tuginedes PkS § 49, 50 lg. 1 ja 2, 60 lg. 1, 2 ja 4, 70 lg. 2 ja TsMS § 162 lg. 1 ja 173 lg. 1 taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt alates
5. novembrist 2009 tagasiulatuvalt kuni laste täisealiseks saamiseni elatise minimaalmääras, e. 2175 krooni lapse kohta kuus. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. KOSTJA VASTUVÄITED Vastuses hagile /t.l. 22/ teatas kostja, et ei nõustu hagiga. Kostja väitel on tema maksnud lastele elatist rohkem, kui kokku lepiti, e. keskmiselt 1650 krooni kuus. Kostja tunnistab, et on olnud aastaid töötu ja ei ole olnud võimeline rohkem maksma. Kostja leiab, et ei suuda maksta üle 2000 krooni kuus, sest on saanud tööd vaid mõneks kuuks. Kostja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses saadetud seisukoha kohaselt on kostja töötu, tema elukaaslase sissetulek on 4300 krooni kuus, vanemad on pensionärid, isa halvatud. PKS § 61 lg. 5 ja 6 alusel taotleb kostja, et kohus teeks kindlaks tema varalise seisundi. Kostja leiab, et ei suuda maksta rohkem kui 3000 krooni kuus, kuid ei vaidle vastu, et on kohustatud maksma elatist minimaalmääras, kui selleks peaks avanema võimalus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende ühised lapsed elavad ema e. hageja juures. Kostja laste bioloogilise vanemana on kohustatud regulaarselt osalema laste ülalpidamisel. Vanematel on laste suhtes võrdsed kohustused. 3
6. oktoobri 1997.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-261/97 on Saare maakohus kinnitanud poolte kokkuleppe, millega kostja kohustus maksma elatist 800 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsus oma
7. juuni 2009.a. määrusega nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks alates
8. juulist 2009 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist seaduses ettenähtud suuruses, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud, vaatamata sellele, et kostja on mingil moel osalenud lapse ülalpidamises. Elatise suuruse määramisel lähtub kohus laste huvidest ja vajadustest ja vanemate varalisest seisundist. Hageja sissetulek on 6000 krooni kuus (bruto). Kostja on väidetavalt töötu ega oma püsivat sissetulekut. Kostja oma varalise seisundi kohta kohtule tõendeid ei esitanud, kuid soovis, et kohus selgitaks välja tema varalise seisundi. Kohus on kostja varalise seisundi selgitamiseks teinud päringud pankadesse ja registritesse, kuid saadud andmete kohaselt kostjal puudub nii sissetulek kui vara. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Kohus võib vähendada elatise suurust alla Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 märgitud elatise minimaalmäära Perekonnaseaduse § 61 lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel s.h juhul kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg. 5) , vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (lg. 6). Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla elatise minimaalmäära. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis takistaks tal otsida endale töökohta, et oma lapsi vajalikul määral toetada. Ka ei ole kostjal teisi ülalpeetavaid, kes elatise maksmisel nõude esitanud vanemale jääksid vähem kindlustatuks. Elatist on kostja kohustatud maksma regulaarselt ja selle suurus ei tohiks jääda alla elatise minimaalmäära. S.t. elatise minimaalmäära suurenedes peaks kostja ise maksma elatist seaduses ettenähtud määras, ilma, et hageja esitaks selle saamiseks hagi kohtusse. 4 TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder