← Eesti

2-09-43523/10

Obsah (10)§ 415§ 416§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 177

Tsiviilasi nr 2-09-43523 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilas

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Swedbank Liising AS esitas 10.12.2009.a kohtule hagiavalduse Rxxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 10 903,16 krooni ja viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 25.01.2010.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Hagimaterjalid on 05.01.2010.a vastu võetud kostja poolt isiklikult. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Rxxx Pxxxxxx( edaspidi kostja) ja Deskonote Eesti OÜ( edaspidi müüja) vahel 19.12.2006a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 416/126120. Lepingu kohaselt müüs müüja kostjale kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le, kui faktoorile. Lepingu kohaselt olid maksete tasumise tähtpäevad iga kuu 15.kuupäeval ja viimase makse tähtpäev 15.02.2011a. Intressimäär oli 15,9% aastas. Hageja teavitas kostjat tasumisele kuuluvate summade kohta, kuid kostja võlgnevust ei likvideerinud ja hageja ütles lepingu üles. Kuna kostja ei täitnud, hoolimata hageja meeldetuletustest, lepingujärgseid kohustusi, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. 10.12.2009a esitati hageja avaldus lahendamiseks Jõgeva kohtumajale. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja poolt võlgnevust tasutud. Pidades silmas

§ 407lg 1 ja 2 võimalusi, palub 2

(3)hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui esinevad eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolud. Hageja kui faktoor teostab sissenõudeõigust VÕS § 256 alusel, nõudes nõuet faktooringuvõlgnikult Rxxx Pxxxxxxxx sisse. Müüja Desknote Eesti OÜ ja ostja Rxxx Pxxxxxx vahel on müügileping, mille alusel tekkis ostjal kohustus tasuda asja ostuhind rahas vastavalt VÕS § 208 lg.1. Müügilepingus (tl.15) on Desknote Eesti OÜ teatanud ostjale sellest, et maksed tuleb teha AS Hansa Liising Eesti kontole (p.5), s.t. faktooringu klient on teatanud faktooringuvõlgnikule nõude loovutamisest (VÕS § 257). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduse palvepunktis 2 märkinud ekslikult põhinõude summaks 10 903.16 krooni, kuid hagiavalduse tekstiosas on märgitud põhinõude summaks 10 853.16 krooni ja selline põhinõude summa on tõendatud ka muude asjas esitatud tõenditega. Seetõttu lähtub kohus ka viivise aluseks olevast põhinõudest 10 853.16 krooni. Tagaseljaotsus on

§ 468lg.1 p.2 alusel viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 3000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt

§ 177

lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.