← Eesti

2-09-60029/23

Obsah (8)§ 477§ 423§ 168§ 175§ 424§ 172§ 173§ 1741

2-09-60029 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 1.september 2010. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-60029 Tsiviilasi J R, J OO, K M ja MTÜ

§ 477lg-le 6 võtavad avaldajad avalduse tagasi /t.l.

96-97/. 7. Puudutatud isik E R on avaldajate poolt avalduse tagasivõtmisega nõus ning palub jätta avaldus läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 2 alusel. Avalduse tagasivõtmine on avaldajate õigus ning sellise 2

(4)2-09-60029 õiguse realiseerimine toimub

§ 477lg 6 kohaselt hagi tagasivõtmise sarnaselt hagimenetluses.

E R leiab, et kuna avalduse tagasivõtmisele kohaldatakse hagi tagasivõtmise sätteid, siis ka menetluskulude jaotuse osas tuleb kohaldada hagi tagasivõtmise korral kohaldatavaid menetluskulude jaotuse reegleid.

§ 168

lg-st 2 ja 4 tuleneb, et hageja (avaldaja) kannab menetluskulud, kui ta võtab hagi (avalduse) tagasi ja hagi (avaldus) jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt palub E R mõista avaldajatelt solidaarselt välja tema poolt kantud menetluskulu, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 10 000 krooni vastavalt esitatud kuludokumentidele /t.l. 104-106/. 8. Vastuseks E.Ra menetluskulude nõudele märgivad avaldajad, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 kohaselt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Käesolev tsiviilasi ei ole mahukas ega keeruline. Tsiviilasja menetlemisel on toimunud vaid üks eelistung so 23 märtsil kell 10.30-12.

  1. Lähtudes eeltoodust leiavad avaldajad, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu käesolevas tsiviilasjas on 6500 krooni /t.l. 116/.
  2. Puudutatud isikud A.J ja Lümanda vald ei ole oma seisukohta kohtule esitanud. Kohtu seisukoht
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 kohaselt võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 424

lg-le 1 võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 423

lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd kohus menetleb antud hagita asja endiselt eelmenetluses ja asjast puudutatud isikud ei vaidle avalduse tagasivõtmisele vastu, jätab kohus avalduse läbi vaatamata. 11. Seoses puudutatud isiku E R taotlusega menetluskulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4.lõike järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaOsid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude 3

(4)2-09-60029 jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad (

§ 175lg 4).

12. Kohus leiab, et

§ 168

lg 4 alusel on antud asjas puudutatud isikul E Ral õigus nõuda menetluskulude hüvitamist avaldajatelt. Nimetatud maakohtu hinnang on kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-42-08, mille kohaselt

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kolleegiumi arvates on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 172

lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldajad peavad E.Rale hüvitama kasutatud õigusabi eest Õigusbüroole Conexus OÜ-le tasutud 10 000 krooni /t.l. 108-110/. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kulud on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 4.09.2008.a. määrusega nr 137 (Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad) §-s 3 sätestatuga ning asja keerukusega. Selle hindamisel arvestab kohus mh asjaOdega, et menetluse käigus on esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus ja selle menetlemine eelistungil, samuti kohtu ettepanekul kompromissi läbirääkimised, mis on piisavalt aeganõudvad menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul on õigusabi osutamise kulud ja töömaht mõistlikud ja põhjendatud. Reena Undrest Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.