2-09-59443/5

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. veebruar 2010.a. Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-59443 Hagi ese E V hagi M P vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised Hageja E V ( kostja M P ( ) Asja läbivaatamise kuupäev õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista M Pilt (P) ( E V( ) kasuks elatis alates
2. novembrist 2009 lapse S P ( ülalpidamiseks summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni Elatise minimaalmäära suurenedes on kostja kohustatud maksma elatist kehtivas elatise minimaalmääras. Menetluskulud Menetluskulud- riigilõiv summas 4000 krooni jätta kostja M Pi kanda. Välja mõista M Pilt Eesti vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 4000 (neli tuhat) krooni. Riigilõiv tasuda, Rahandusministeeriumi kontole nr 10 22 00 34 79 60 11 SEB Pank AS või kontole 22 10 23 77 86 06 AS-is Hansapank, viitenumber 29 000 72 369) 15 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED lk 2 12.11.2009.a. esitas E V Pärnu Maakohtusse hagi M Pi vastu elatise nõudes lapse S Pi ülalpidamiseks elatise minimaalmääras. KOSTJA SEISUKOHT Kostja oma kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks ja kinnitas, et on nõus maksma lapsele elatist minimaalmääras. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsus oma
3. juuni 2009.a. määrusega nr. 90 kehtestas töötasu alammääraks alates
4. juulist 2009 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Elatise minimaalmäära suurenedes on kostja kohustatud maksma elatist kehtivas elatise minimaalmääras ilma, et hageja pöörduks selleks uuesti kohtusse. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagi esitamisel elatise väljamõistmiseks on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest (RLS § 22 lg. 1 p. 2), mis aga ei vabasta kostjat riigilõivu tasumisest. lk 3 Tasumisele kuuluv riigilõiv elatiselt summas 2175 krooni (9x2175= 19575) on 4000 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt Eesti Vabariigi kasuks. Kohtunik: Külli Mõlder