, kohus lähtub lepingu sõlmimise aja redaktsioonist) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses või eraldi vastavasisulise kokkuleppe korral laenulepingu puhul intressi maksta. Kuna kostja seda teinud ei ole, on hagejal õigus seda kui rahalise kohustuse täitmist
Seega tuleb rahuldada hageja nõue intressi osas summas 700 krooni. Asjas on vaidlus viivise üle, sest kostja peab seda summat ebamõistlikuks.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 2
lg 8 lubab viivise maksmiseks kohustatud isikul nõuda selle vähendamist vastavalt
sätestatule.
lg 1 järgi võib kohus tasumisele kuuluva ning ebamõistlikult suure leppetrahvi (kohaldub seega ka viivisele) vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmist võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Antud juhul leiab kohus, et kuigi lepingujärgne viivisemäär on selgelt liiga suur (ca 15 korda suurem lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusejärgsest viivisemäärast), ei ole viivise summa ise ebamõistlikult suur. Kui isegi vähendada lepingujärgset viivisemäära 10 korda ehk 0,05%-ni päevas, oli kostja viivisevõlgnevus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga ca 1400 krooni (2750 krooni ja ligemale 3 aastat ehk üle 1000 päeva). Samas oli laenulepingu sõlmimise aja järgne seaduse alusel makstav viivis (
ja § 113 lg 1) 10% aastas ehk ca 0,03% päevas ning on mõistlik eeldada, et sedavõrd lihtsal moel (panka minemata, interneti teel) väikese rahasumma lühiajaliselt laenuks saamisele võib kehtestada seadusandja miinimummäärast vähemalt 3-4 korda kõrgema viivisemäära. Kostja on enam kui kolme aasta jooksul laenu tagastamise lõpptähtpäevast tasunud laenusummast alla 10% (250 krooni), ja sedagi pärast mitut meeldetuletust vastavalt 14.09.2007.a 200 krooni ja 31.10.2007.a 50 krooni (tl 42). Kuivõrd hageja ei nõua viivist lepingujärgses määras hilisema perioodi eest kui 14.08.2009.a (ei nõua tegelikult üldse hilisema perioodi eest viivist), ei pea kohus nõutavat viivist kostja enda käitumist ja hageja õigustatud huvi silmas pidades ebamõistlikuks. Viivise summa jääb alla põhivõla suuruse. Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud Kuivõrd hageja nõuded rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda tulenevalt TsMS § 162 lg 1 sätetest. Erandina ei nõustu kohus hageja poolt hagiavalduse väljatrükkide eest tasutud riigilõivu jätmisega kostja kanda, kuivõrd kostjat ei saa panna vastutama hageja poolt elektrooniliselt hagiavalduse esitamise ja selle ärakirjade esitamise väidetava võimatuse eest. Hagejal on õigus oma menetluskulude nimekiri esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.