← Eesti

2-09-57846/3

Obsah (9)§ 415§ 416§ 407§ 436§ 468§ 173§ 162§ 1741§ 143

Tsiviilasi nr 2-09-57846 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilas

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Omega Invest OÜ esitas 05.11.2009.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Hxxx Vxxxxx vastu võlgnevuse 11 363,45 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 29.jaanuariks 2010a. Määruses hoiatati kostjat

§ 407

võimalikest õiguslikest tagajärgedest, sh tagaseljaotsuse tegemisest, hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on 13.01.2010a. kostjale üle antud (tl.52). Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. KOHTU SEISUKOHT Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja AS Sampo Pank vahel 22.08.2003.a. sõlmitud järelmaksulimiidi lepingust nr 100JM0310122 ja selle lisast nr 1, mis sõlmiti 22.08.2006a (tl.5-6). Vastavalt lepingule võimaldas AS Sampo Pank kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidi summa( 10 000 eek) kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidi summa tagastama täies osas hiljemalt 22.08.2010a. Kostja tegi makseid järelmaksu tasumiseks ja tasumata jäi 8236.69 krooni (tl.7-27) Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti, jättes tagastamata järelmaksu limiidi summa, mistõttu pank kuulutas lepingu üldtingimuste p8( tl 28) järgi järelmaksu limiidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 25.04.2009a. Lepingu ülesütlemisest 06.04.2009.a teavitas AS Sampo Pank kostjat kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist( tl 30). 31.07.2009a on kostjale saadetud teade, et AS Sampo Pank on loovutanud poolte vahel sõlmitud limiidilepingust tuleneva nõude Omega Invest OÜ-le( tl 31). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud järelmaksulimiidi lepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb 2

(4)kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Hageja on arvutanud perioodi 06.04.2009- 03.11.2009 eest intressi 908.97 krooni (intressimäär 19% aastas tuleneb lepingu põhitingimustes kokku lepitust, tasumata summa 8236.69 krooni) ja viivist 454.48 krooni (viivis 9,5% aastas tasumata summalt 8236.69 krooni). Kontrollides viivise määra õigsust, saab kohus lähtuda lepingu põhitingimustes kokku lepitust, et viivist rakendatakse lepingu üldtingimuste punktis 4.1. toodud määras. Lepingu üldtingimuste p.4.1 sätestab: juhul, kui klient jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma pangale viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras. VÕS § 113 lg.1, § 94 lg.1 järgi on rakendatavaks viivisemääraks Euroopa keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit…, millele lisandub 7 protsenti aastas. Euroopa Keskpanga kohaldatav intressimäär enne 1.jaanuari 2009 oli 2,50%, lisades sellele 7% aastas, on tulemuseks viivisemäär 9,5% aastas. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 1000 krooni tasumist, selle aluseks on lepingu üldtingimuste p.7.4, mis sätestab otsesõnu sellises summas leppetrahvi tasumise lepingu mittetäitmise puhuks. Hageja nõuab kostjalt ka kahju väljamõistmist summas 763,31 krooni, mis seisneb hageja poolt OÜ-le Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Kohus leiab, et seda nõuet ei saa täies ulatuses rahuldada, kuna hageja ei ole selliste kulutuste tegemist (kahju tekkimist) tõendanud. Asja materjali juures ei ole mitte ühtki tõendit sellise kahju (teenustasu) tõendamiseks. Teenustasu tõendamise kohta ei ole üldse mitte ühtki tõendit. Ainus tõend, millest saab teha järeldusi teenustasu maksmise kohta, on Sampo Panga kiri kostjale 06.04.2009 (tl.30), milles on kirjas, et võlgnevuse sissenõudmisega kaasnevad kulud on vastavalt kehtivale hinnakirjale 500 krooni. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja teenustasu (ehk võlgnevuse sissenõudmisega kaasnevate kulude) katteks 500 krooni ja selles osas saab nõue rahuldatud osaliselt. Ehkki kostja ei ole nõuet ka selles osas vaidlustanud, tuleb kohtul

§ 436

lg.2 alusel rajada otsus üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 468lg.1 p.2 alusel tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks tagaseljaotsuse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 2000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (maksekorraldus tl.32). Samuti tuleb vastavalt

§ 143p. 41 kostjalt välja mõista menetlusdokumentide väljastamise kulud. Kohtunik Ü.Raag 3

(4)4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.