) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtuvalt
lg 1 punktist 4 teatab Hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati Kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse Hageja esitatud faktilised väited Kostja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas
lõigetes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub Hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d).
lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast (hagihinnast).
Seega on antud asja hagihind 10 469,20 Eesti krooni, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 alusel riigilõivu tasuda 1 000,00 Eesti krooni. Kuna Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 396,04 Eesti krooni, tasus Hageja avalduse hagivormis esitamisel täiendavalt riigilõivu 603,96 Eesti krooni. Eeltoodu ja VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 113 lg 1,
Mõista U.R.ilt (R.) AS-i Hansapank kasuks välja 11470,03 Eesti krooni.
lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud, p. 4 kohaselt öelda leping üles ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.12.2008.a. avaldatud intressimäära teatele, teatas Eesti Pank, et võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2009 oli 2,50% ja 01.07.2008.a. teate kohaselt enne 01.07.2008.a. 4,0 %. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja võla, intressi, leppetrahvi ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 11 470.03 krooni ja viivis protsendina põhinõudest (10 469,20 Eesti kroonilt) alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest s.o 05.06.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hageja palub määrata kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 1000 krooni ja hageja lepinguliste esindajate kulud kokku summas 3304 krooni /t.l 37-41/. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. 4 2-08-22836 Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.
lg 2 esimese lause kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Hagejat esindab volikirja alusel AS Hansapank töötaja jurist Sirje Saan /t.l 23/. Kuna hageja kasutas oma lepingulise esindajana oma töötajat ja töötaja saab oma töö eest töötasu, siis ei ole hagejal õigusabikulusid tekkinud ning õigusabikulude väljamõistmist välistab ka
Seega ei ole hagejal õigus nõuda lepingulise esindaja kulusid. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1000 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kristel Pedassaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.