Obsah (6)

§ 76§ 108§ 3§ 11§ 29§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. juuli 2009.a, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-23944 Tsiv

§-d 108 lg1, 76 lg

1. Tuginedes eeltoodule taotleb hageja:
2. Mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 85050 krooni;
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 4000 krooni;
4. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda, Tõenditena on hageja esitanud: - SEB Panga maksekorralduste koopiad. 15.02.2008.a. maksekorralduse koopiast nähtub, et A J on saanud pangast laenu summas 50000 krooni. Ajavahemikul 24.02.18.03.2008.a. on A J teinud A Tu arveldusarvele makseid summades 4000 krooni (makse selgitusse märgitud-musile; 4000 krooni –ülekanne; 4000 krooni-makse; 1400 krooni-kanne; 350 krooni-makse ja 500 krooni-makse (tl.23-24); - Hageja Hansapanga konto väljavõte 01.01.2008-20.09.2008.a., milles on märgitud ülekanne M Tu nimele selgitusega nunnudele 1000.00 krooni; 04.02.08.a. A Tu nimele ülekanne 8000 krooni ja 27.02.08.a. A Tu nimele 100.- krooni (tl.25) Kostja vastuväited Kostja A T oma kirjalikus vastuses hagile teatas, et tema ja kostja vahel ei ole sõlmitud ühtegi laenulepingut. Tunnistajad, keda hageja on nimetanud on hageja parimad sõbrad ja nõus tunnistama mida iganes hageja palub. Kostja väidete kohaselt oli temal sel perioodil, mida hageja hagiavalduses märgib, kooselu hagejaga. Kooselu kestel andis hageja temale küll ka raha, kuid seda tegi ta vabal tahtel. Sel perioodil nad majandasid ka ühiselt. Kui hageja kuulis, et kostja soovib kooselu lõpetada ja ta lõpetaski kooselu hagejaga, hakkas hageja kostjale saatma solvavaid ja ähvardava sisuga SMS-e, lubades kätte maksta mahajätmise eest. Enda Hansapangas asuvale kontole, tegi hageja ise kostjale juurdepääsu võimaluse. Kostja ei ole nõus hagejale midagi maksma (tl.45). Menetluse käik
5. veebruaril 2009.a. toimunud kohtu eelistungil jäi hageja A. J oma nõude juurde. Istungil antud selgituste kohaselt võttis tema kooselu ajal kostjaga pangast laenu kokku 75000 krooni. Laenu võttis pangast tema, kuna kostja poleks saanud pangast laenu. Kostjaga oli suuline kokkulepe, et ta maksab igakuuliselt hagejale ühiselt võetud laenu tagasi. 50000 krooni võttis hageja enda väidetel pangast välja sularahas ja andis kostjale korraga sularahas 2008.a. veebruarikuus. Raha üleandmise kohta kostjale kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud. Tunnistajaid ei ole selle üleandmise juures olnud. 25000 krooni võttis kostja hageja pangakontolt ise, kuna ta oli teinud kostja oma pangaarve kasutajaks. Panga ülekandest on näha, et raha võttis arvelt välja kostja. 10000 krooni kandis ta kostjale viimase palvel järkjärgult lihtsalt üle. Kostja ei ole saadud rahast midagi tagastanud. 2 Kostja A Tu ütluste kohaselt ei tea tema 85000 krooni suurusest võlast hagejale midagi. Ta elas hageja koos 2007.a. novembrist kuni 2008.a. veebruarini. Kooselu kestel hageja andis temale raha, kuid mitte laenuna. Kui hageja sai teada, et kostja soovib ta maha jätta, siis otsustas kostja talle kätte maksta, mille üheks vormiks on ka hagi kohtule esitamine. Eelistungil võttis kostja omaks 25000 krooni ülekandmise hageja pangakontolt hageja enda antud volituse alusel. Kostja kinnitas, et ta tasus saadud rahaga oma võlgnevusi ja oli eelistungil valmis võlgnevust selles osas tunnistama. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistanud (tl.52-53).
6. aprillil 2009.a. toimunud kohtuistungil ei olnud pooled nõus asja lahendamisega kompromissiga. Hageja teatas, et jääb oma haginõude juurde, ta ei ole tunnistajaid istungile kaasa võtnud ja tunnistajate ülekuulamist ei taotle, paludes langetada otsus kohtule esitatud kirjalike tõendite põhjal. Kostja A. T teatas, et tema ei tunnista hagi tervikuna ja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas kirjalikult lisamiseks protokollile järgmised vastuväited hagile:
7. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud 04.02.2008.a. laenuleping summale 85000 krooni, mille tagastamine pidi toimuma igakuiste maksete näol alates 04.03.2008.a. Vastavalt

§-le 8 on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Ajal, millele viitab hageja, elasid pooled vabaabielu ühisel elamispinnal ning seonduvalt kooseluga oli neil ühine majapidamine ning ühised majapidamiskulud. Hageja poolt viidatud rahalised maksed sooritas ta vabatahtlikult ning need ei ole seotud lepinguliste kohustustega poolte vahel. Vastavalt

§-le 9 lg1 sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Kostja ei ole mingil juhul antud summade osas andnud nõustumist lepingulise tehingu sõlmimiseks. Oma vastuväidetes viitab kostja ka

§-le 20 lg1. Kostja oli vastu ka hageja poolt nimetatud tunnistajate ülekuulamisele. Taotlusest tunnistajate ülekuulamiseks hageja loobus. Kostja ei saa nõustuda hagi materiaalõigusliku alusega tuginedes

§-le 108 lg1 kuna hageja ja kostja vahel puudub võlaõiguslik suhe ja seega langevad ära ka hagiavalduses väljatoodud materiaalõiguse alused tuginedes

§-le 76 lg1 ja 82 lg2. Hageja poolt hagiavalduses väljatoodud hageja telefonikõnede ärakirjade ajalugu ei tõenda hagejapoolset kostjale helistamise tegelikku eesmärki. Hageja telefonikõnede eesmärk on olnud kostjat ähvardav, sisaldades endas lubadusi kostja elu ära rikkuda, kuna kostja ei soovinud kooselu jätkata. Seega ei saa kostja arvates lugeda hageja telefoninumbrite väljavõtteid hagi õigusliku aluse asjaoluks. 18.02.2009.a. toimunud eelistungil tunnistas kostja, et on omaks võtnud 25000 krooni ülekannete teostamise. Kostja ei ole tunnistanud antud arvete tasumist laenulepinguna. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et hageja oli vabatahtlikult kostjale selleks volitused andnud (tl.62-65). Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikul november 2007.a. kuni 2008.a. veebruarikuu (kaasaarvatud) oli neil kooselu (vabaabielu). Vaidlus on selle üle, kuidas käsitleda sel perioodil hageja poolt võetud pangalaenusid (laenulepinguid ei ole kohtule esitatud) ja nendest laenudest saadud osade summade üleandmist kostjale ning muude hageja rahaliste vahendite andmist kostjale. Hageja käsitleb seda suuliselt sõlmitud laenulepinguna, kostja A. T kooselu kestel ühiste rahaliste vahendite kulutamisena ja vastastikuste kohustuste kandmisena. Hageja väidetel kandis ta kostjaga sõlmitud suulise laenulepingu alusel kostjale üle 10000 krooni internetipanga kaudu, 25000 krooni võttis 3 kostja ise volituse alusel tema pangaarvelt ja 50000 krooni andis ta kostjale 2008.a. veebruarikuus üle sularahas. Kostja eitab igasuguse lepingu olemasolu hagejaga. Kostja väidete kohaselt elasid nad pereelu ja siis ikka andis üks ja teine rahalisi vahendeid, suhte lõpu poole andis hageja ise raha kostjale lootuses suhet parandada. Kordagi ei ole rahaliste suhete juures hageja rääkinud laenust. Oma nõuetes tugineb hageja

§-dele 76 lg1 ja 108 lg1.

§ 76kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hageja tugineb kostjalt kohustuse täitmise nõudmisel 04.02.2008.a. kostjaga ühises elukohas väidetavalt sõlmitud suulisele laenulepingule (vt. kohtuistungiprotokoll). Hageja väidete alusel kandis ta hagejaga kooselu ajal kodus sõlmitud kahepoolse suulise laenulepingu alusel (lepingu sõlmimisel ei viibinud juures teisi isikuid) kostjale üle 10000 krooni internetipanga kaudu erinevatel aegadel, 25000 krooni võttis kostja ise volituse alusel tema pangaarvelt samuti erinevatel aegadel ja 50000 krooni andis ta kostjale 2008.a. veebruarikuus üle sularahas enda nimel võetud pangalaenust. Kostja hageja poolt nimetatud suulise laenulepingu teise poolena eitab igasugust laenulepingu olemasolu hagejaga.

§ 108

lg1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 3

p1 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 11lg.

1 ja 2 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kostja eitab suulise laenulepingu olemasolu hagejaga ja käsitleb hagejalt vabaabielu ajal saadud rahalisi vahendeid kui ühises kooselus saaduna ja kulutatuna. Kuna pooled elasid sel ajal koos ja neil oli ühine elamispind, ühine majapidamine, siis oli kostja veendunud, et hageja poolt antud rahalisi vahendeid ei pea ta tagastama hagejale nagu ka enda poolt kooselu ajal antud vahendeid kostjale. Võlasuhte tekkimine lepingust on reeglina võimalik kahe poole vastavasisulise tahteavalduse tulemusel. Ühepoolne tahteavaldus ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt lepingulise suhte loomiseks piisav.

§ 29

lg1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte tegelik tahe, seda peab TsMS § 230 lg1 järgi tõendama pool, kes sellele tahtele tugineb. Kostja on eitanud 04.02.2008.a. hagejaga suulise laenulepingu sõlmimist, seega lasub hagejal kohustus tõendada kostja tahet laenulepingu sõlmimisele. Kohus leiab, et kohtulikus menetluses ei ole hageja tõendanud, et 04.02.2008.a. sõlmisid pooled suulise laenulepingu, selle lepingu sõlmiseks kostja tahte olemasolu. Hageja poolt kohtule esitatud makse dokumendid kinnitavad kas hageja enda poolt raha saamist pangalt või tema poolt vabatahtlikku rahasummade ülekandmist (andmist) kostjale, kuid ei tõenda, et raha summade üleandmine kostjale on toimunud võlaõiguslikest suhetest tuleneva kohustuse alusel..

§ 20

lg1 sätestab lepingu nõustumise ehk aktsepti, mis on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja oleks mingi otsese tahteavaldusega või teoga väljendanud nõusolekut suulise laenulepingu sõlmimiseks. Juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda sarnastel asjaoludel pidi mõistma (

§ 29lg4).

Kohus leiab, et isegi, kui hagejal oli kostjale rahaliste vahendite andmisel kujutelm, et ta sõlmib sellega kostjaga suulise laenulepingu, ei pidanud kostja hageja elukaaslasena, kellel oli viimasega ühine kooselu ja majapidamine sellest nii aru saama. Väljendid „nunnudele“, „musile“ jne. maksekorraldustel võisid anda alust kostjale arvamuseks, et antud summade näol on tegemist kingitustega või muudest, mitte võlaõiguslikest suhetest, tulenevate maksetega. Kuna kohtulikus menetluses ei ole leidnud tõendamist poolte vaheline võlaõiguslik suhe, siis ei saa kohus vaidluse lahendamisel tugineda

§-le 108 lg1. hagi tuleb jätta rahuldamata. 4 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja menetluskulud aga ka kohtumenetlus tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud tema enda kanda. Kostja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kristel Pedassaar Kohtunik 5