lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg. 1 ja 2 ning 21 lg. 1 p. 4 järgi on korteriomanik kohustatud maksma valitsejale majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi osa suurusega. Haapsalu Linnamajanduse AS täidab elamu Lihula mnt. 1 valitseja ülesandeid vastavalt elamu Lihula mnt. 1 korteriomanike 19.12.2006.a. üldkoosoleku otsusele. Elamu Lihula mnt. 1 kodukorra p. 4.4. järgi nõutakse majanduskulude võlad, mis ületavad 1500 krooni sisse kohtu kaudu. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg 17 765.40 krooni. 2 2-08-53743 Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1250 krooni /t.l 4/ ja õigusabitasu 3000 krooni /t.l 23-25/.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 3000 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 1250 krooni ja õigusabitasu 3000 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kristel Pedassaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.