lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
Kostjatele väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 27.08.2008.a., kohustades kostjaid hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 16-17/. S Tle on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 29.08.2008.a. ja I Kle edasiandmiseks (S T) /t.l 18/. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Menetluskulud Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabitasu 2300 krooni /t.l 4, 22-24/. 2 2-08-53623
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 2300 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad solidaarselt kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabikulud 2300 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.