) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsed elavad hageja juures ja on igapäevaselt hageja ülalpidamisel. Samuti puudub vaidlus kostjalt elatise väljamõistmise üle. Pooled vaidlevad väljamõistetava elatise suuruse üle. Hageja taotleb kostjalt elatist 4500 krooni ühe lapse kohta kuus. Hageja väitel on laste igapäevased vajadused 6700 krooni ühe lapse kohta kuus. Tõendeid laste vajaduste põhjendamiseks hageja ei esitanud. Kostja vaidles elatisesummale vastu, kostja teatel on ta võimeline maksma lastele elatist 2000 krooni ühe lapse kohta kuus. Elatise alammäär on
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a maksta on 2175 krooni. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse mõista kostjalt elatis välja alla seadusega ettenähtud alammäära.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on põhjendanud elatise suurust sellega, et tal puudub kindel sissetulek ja tal on kohustused krediidiasutuste ees. Kostja on esitanud tõendi (tl.44) selle kohta, et ta on alates 16.01.2009.a. võetud töötuna arvele Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnas. Kohus leiab, et kostja poolt toodud põhjendused ei saa olla aluseks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud miinimumi. Kostja ei ole piisavalt täitnud oma kohustust, milleks on teha kõik, et pidada normaalselt ülal oma lapsi. Kohus leiab, et vanemaga mitte koos elavad lapsed ei pea kannatama seetõttu, et kostjal ei ole õnnestunud endale sobivat tööd leida ning tagada oma lastele vajalik ülalpidamine. Töötus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et mõista elatis välja alla elatise alammäära. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks miinimumpalga suuruse summa, millest pool jääb kummagi vanema kanda. Kohtu hinnangul tuleb ülejäänud osas jätta elatisenõue rahuldamata.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja taotleb elatist summas 4500 krooni ühe lapse kohta kuus. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit enda sissetulekute kohta. Kohus saatis 09.12.2008.a. hagejale kirja (tl.24), milles kohustas hagejat esitama kohtule tõendid tema sissetuleku ja laste kulude kohta ning määras hagejale selleks tähtaja, hoiatades hagejat ühtlasi TsMS § 230 lg.4, lg.5 alusel, et kohus võib neid andmeid ise nõuda. Hageja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem tõendeid ei esitanud. Kohus tegi hageja sissetulekute kohta järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti teatise (tl.43) põhjal on Kxxxxx Kxxxxxxx saanud 2008.a. tasu Jõgeva Maavalitsuselt, varieeruvalt on kuu brutotasu olnud 3769 krooni kuni 14 908 krooni. Muude sissetulekute kohta kohtu andmed puuduvad. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et tal lastele igakuiselt tehtavad kulud ka tõepoolest on 6700 krooni või ületavad seda. Seega puudub kohtul võimalus lugeda, et laste tegelikud vajadused ületavad näiteks Sotsiaalministeeriumi vastava uuringu alusel välja toodud vajadused ning kohus leiab, et seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras ei ole põhjendatud kostjalt elatist välja mõista. Hageja varalist seisundit hindab kohus Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel ja leiab, et hageja on suuteline oma sissetulekute abil katma lapse vajadusi vähemalt poole miinimumtöötasu ulatuses kuus. Kostja vaidles vastu elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt, s.o. üks aasta enne hagi esitamist, kuna selline nõue saab olla erandlik ja võiks olla rahuldatud juhul kui hageja on elatist nõudnud, kuid kostja pole maksnud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole varem elatisenõuet esitanud ja alati kui hageja on raha nõudnud, on kostja seda ka andnud. Kohus nõudis hagejalt vastust nendele kostja väidetele (tl.24), hageja vastust ei andnud.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. § 70 lg.2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on esitanud kohtule tõendid (tl.46-58) selle kohta, et ta on maksnud teatud summasid hageja arvele perioodil 19.07.2007.a. kuni 17.09.2007.a., makse selgituses märgitud ”laen”, ülekanne, lapsed. Hageja ei ole millegagi põhjendanud, miks ei ole ta elatist nõudnud juba varasemalt ega esitanud midagi kostja sellekohaste vastuväidete kummutamiseks. Seega mõistab kohus
lg 1 alusel kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 07.08.2008.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni laste täisealiseks saamiseni. 3 Hageja taotlusel on kohus hagi taganud (määrus 18.09.2008 tl.11-12) ja mõistnud välja elatise alates 07.08.2008 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Seetõttu tuleb käesoleva otsuse jõustumisel lõpetada hagi tagamise määruse täitmine ja jätkub elatise maksmine kohtuotsuse alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas küll elatisehagi osaliselt, kuid arvestades, et hagi esitati seetõttu, et kostja ei täitnud elatise maksmise kohustust, siis oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane ning seetõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.