2-08-52648 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009.a. Tsiviilasja number 2-08-52648 Tsiviilasi K.T. ha

§ 49järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Sama seaduse §-de 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada oma vanemalt ülalpidamist.

§ 61

järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seaduse sõnastusest tuleneb seega kohtu kohustus mõista elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PerekS §-le 50 lg2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Sellest tulenevalt juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt on last kasvatav vanem lapse huvidest johtuvalt kohustatud teiselt vanemalt PerekS § 60 lg1 sätestatud elatist nõudma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III,2004,12,155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PerekS § 61 lg4 sätestatud elatise minimaalmäär on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, mistõttu elatise väljamõistmisel minimaalmääras ei ole lapse vajadusi tarvis tuvastada. Eesti Vabariigi Riigikohtu 23.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel on ühine laps, K.A., kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatusraha seadusega kehtestatud minimaalmääras, milleks on käeoleval ajal 2175 krooni kuus alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja oma kirjalikus vastuses on ka ise tunnistanud, et ta ei ole lapsele ülalpidamist maksnud. Vastavalt

§ 61

lg.4 määratakse lapsele elatusraha igakuise kindla summana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a 1. jaanuarist on kuupalga alammääraks 4350 ja seega moodustab elatise miinimummäär 2175 krooni kuus. Elatis suuruses 2175 krooni kuulub

§ 70

lg1 alusel kostjalt välja mõistmisele alates hagiavalduse esitamisest kohtule, s.o.

1. augustist 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaksid kohtul alust määrata elatise suurust alla minimaalmäära. Laps vajab ülalpidamist igapäevaselt, mis tõttu ei ole põhjendatud kostja ühepoolne soov tasuda elatist lapse nimele pangas, et lapsel oleks siis võimalik täisealiseks saades seda raha hakata kasutama. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg1 p2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagides riigilõivu ja seega ei pea kumbki pooltest seda tasuma. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest- TsMS § 174 lg.
2. Kristel Pedassaar Kohtunik 3