lg 3 palub hageja kohtul suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist ja mõista välja kostjalt hageja kasuks laps Txxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks elatis 2000 krooni kuus alates 01.oktoobrist 2008a kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 05.09.2008.a. Kostjale saadetu on vastu võetud tema abikaasa poolt 13.08.2008a. Kostja vaidleb haginõudele ja hagis esitatud väidetele vastu. Kostja väitel on tema töötasu neto 6500 krooni. Kuna kostjal olevat olnud eelmisel aastal raske liiklusõnnetus, võimaldati talle tööandja poolt kergem töö. Kostja abiellus 10.aug.2007a oma praeguse naisega. Kostja perre kuuluvad praegusel hetkel peale abikaasa ka abikaasa kaks last, üks neist raske puudega. Kostjal on praeguse abikaasaga ühine laps, kes sündis xxxxxxxxxxa. Kostjale kuulub korter, mille sisustus on soetatud Hansapangast võetud laenuga. Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega, kuna tal ei ole võimalik rohkem maksta. Kohtuistungil osalemisest Sxxxx Mxxxxx loobus, saates avalduse, et on nõus asja arutamisega ilma tema osavõtuta. Kostja jäi kohtuistungil varem kirjalikult avaldatu juurde. Kostjal on võimalik maksta elatist 1200krooni kuus, kuna peab üleval ka abikaasat ja tema kahte last ning poolte ühist last. Kostja maksab praegu hagejale elatist 1000krooni kuus, millest arvestataks maha tulumaks. Kostja praegune abikaasa oma laste isalt elatist ei ole nõudnud ja hakkab saama nüüd emapalka. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Sxxxx Mxxxxx hagi Axxxxx Lxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on xxxxxxxxxxa. sündinud poeg Txxxx Lxxxxxxx( sünnitunnistus tl.7).
Kostja Axxxxx Lxxxxxxx, Txxxx Lxxxxxxx isana, on kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tartu Maakohtu 11.08.2006a. määrusega tsiviilasjas nr 2-05-20583 on Axxxxx Lxxxxxxxxx Sxxxx Mxxxxx kasuks välja mõistetud elatis poeg Txxxx Lxxxxxxx ülalpidamiseks 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise alammäär on
lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Lapse vajadused on suurenenud, kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis 1000 krooni kuus ei ole lapse ülalpidamiseks ilmselgelt piisav. Hageja on taotlenud elatise suurendamist selliselt, et kostjalt mõistetaks välja elatis 1560 krooni kuus, lisaks tulumaksuosa 440 krooni, kokku elatis 2000 krooni kuus. Hageja on nimetanud poja kulutusteks igas kuus vajamineva. Kohtu hinnangul on hageja poolt nimetatud kulutused pojale minimaalsed ja jäävad alla isegi 2 Sotsiaalministeeriumi poolt aastatel 2000-2003 läbiviidud uuringuga kindlakstehtutele. Hageja töötasu on 5250 krooni kuus ja sellest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Hageja poolt nõutav elatisesumma on alla seaduses ettenähtud elatise alammäära. Kostjal on kaks isikut, kelle ees on tal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus- need on hagejaga ühine poeg Txxxxxja xxxxxxxxxx.a. sündinud tütar Ixxxxx Kostja praeguse abikaasa poegade ülalpidamiskohustus lasub nende isal. Lähtudes eeltoodust suurendab kohus Axxxxx Lxxxxxxxxx kohtumäärusega väljamõistetud elatist ja mõistab temalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus alates, s.o alates 01.10.2008a. Kohus mõistab elatise välja
Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag /allkiri/ Koopia õige. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.