lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Poolte abielu on sõlmitud 26.08.1995.a Jõgeva Perekonnaseisuametis, abieluakt nr 69, abielust on sündinud lapsed Axxxxx Gxxxxxxx xxxxxxxxxx.a ja Ixxx Gxxxxxxx xxxxxxxxxx.a.Perekonnaseaduse 2 (edaspidi PkS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui tehakse kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletuste põhjal järeldab kohus, et abielu jätkamine on võimatu, poolte abielulised suhted on lõppenud kaks kuud tagasi, pooled elavad eraldi ning ei soovi abielusuhteid taastada. Poolte vahel on vaidlus väljamõistetava elatise suuruses. Axxxxxxxx Gxxxxxxx nõustus väitega, et lapsed elavad Jxxxxxxxxxxxxxxx juures ja on tema ülalpidamisel. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Axxxxxxxx Gxxxxxxx laste Axxxxx Gxxxxxxxx ja Ixxx Gxxxxxxxx isana on kohustatud neid ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Axxxxxxxx Gxxxxxxx seletas, et on nõus tasuma 1500 krooni kahe lapse peale kokku, ta ei tööta, on ametlikult ema hooldaja ning Axxxxxxxx Gxxxxxxx ise on 50% ulatuses töövõimetu alates 2000.a käe haiguse tõttu. Jxxxxx Gxxxxxxxx vaidles vastu ja andis ütlusi selles, et Axxxxxxxx Gxxxxxxx on käesoleva ajani olnud kaugreiside veoautojuht, tuli töölt ära, kui sai kohtust elatise nõude, augustikuus ta veel töötas, enne seda töötas Norras ehitusel ja vahepeal oli ka niisama kodus. Axxxxxxxx Gxxxxxxx vaidles vastu, et ta ametlikult ei töötanud veoautojuhina, oli pool aastat õpilane, käsi valutas ja pidi töölt ära tulema. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad asjaolud, mis tingiksid elatise väljamõistmise alla alamäära. Axxxxxxxx Gxxxxxxxxei vaielnud vastu Jxxxxx Gxxxxxxxxx väidetele, et Axxxxxxxx Gxxxxxxx töötas nii kaugvedude veoautojuhina kui ka eelnevalt Norras ehitajana, veoauto juhina töötas veel augustis; Axxxxxxxx Gxxxxxxx väitis, et töölt tuli ära haige käe tõttu. Seega on Axxxxxxxx Gxxxxxxxxhoolimata osalisest töövõimetusest töötanud täielikku töövõimet vajavatel erialadel – ehitaja ja kaugsõidu veoautojuht – ning seega ei ole põhjendatud töövõimetuse tõttu elatise väljamõistmine alla alammäära. Hageja on nõude niigi esitanud seadusega ettenähtud alammääras. Kohus mõistab Axxxxxxxx Gxxxxxxxxxx välja elatise pooles kuupalga alammääras ühes kuus kummagi lapse kohta. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest 27.08.2007.a. Kohtukulude jaotus
Seega jätab kohus abielulahutuse nõudega seonduvad kulud poolte endi kanda.
Kohus lahendas asja kostja kahjuks, seega tuleb menetluskulud ülejäänud nõude osas jätta kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus, et elatise otsustus tuleb viivitamatult täita 1200 krooni ulatuses kummagi lapse kohta kuus. Kohus otsuse tegemisel juhindub
§-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.