KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 18. märts 2008 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-28825 Hagi ese A

§ 113lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas 0,030%).

Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. AS Hansapank menetluskulu 450 (nelisada viiskümmend) krooni (tasutud riigilõiv). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS Hansapank (edaspidi hageja) ja kostja H. S. (edaspidi kostja)

2. 2004 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostjale krediidilimiiti summas 7000.- EEK, lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi vastavalt lepingule ja hageja hinnakirjale 16 % aastas. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma üks kord kuus, 16.- ks kuupäeval, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiidi püsimakse suuruses summas, milleks lepingu kohaselt oli 350.- krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 4978,98 Eesti krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu p. 6.1 ja 6.
3. Hageja teavitas kostjat
5. 2007.a. kirjalikult lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt
7. 2007.a. Seisuga
9. 2007 moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 5337,72 krooni, sellest põhiosa võlg 4978,98 EEK, intressivõlg 68,51 EEK ja viivis 40,23 EEK, leppetrahv lepingu p. 8.4 ja 8.4.1 järgi 250,00 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 8lg-st 2, § 94 §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1, 4 ja 6, § 108 lg 1 ja 2, § 113 lg-st 1 ja Ts

MS § 363 ja 407 taotleb hageja: Võlgnevuse kokku summas 5337,72 Eesti krooni väljamõistmist H. S.’ult. Hageja taotleb H. S.`ult ASi Hansapank kasuks viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest (4978,98 Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,030%).

Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 250 +200 Eesti krooni) palub hageja jätta H. S.`u kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline suurus. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 26. jaanuaril 2008.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on

2. 2004 sõlminud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu /t.l. 5/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale võimaluse kasutada krediidilimiiti 7000.- krooni, intressiga 16 % aastas. Kasutatud krediidilimiidi tagastamise püsimakseks lepiti kokku 350 krooni kuus. Makse päevaks jäi
3. kuupäev. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga
5. 2007 põhivõlana 4978,98 krooni, intressid 68,51 EEK, leppetrahv 250.00 EEK. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil ja hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud.

§ 101lg.

1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles, p.6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 40,23 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetlusökonoomikast lähtudes määrab kohus menetluskulu rahalise suuruse, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 450.- krooni. Kohtunik: Külli Mõlder