) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest.
lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub; Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hxxxxx Kxxx on õigesti esitanud kaebuse kohtutäiturile kohtutäituri 02.07.2007.a otsusele, kuid on valesti esitanud kaebuse sama otsuse kohta kohtule. Kohtus on Hxxxxx Kxxxx õigus vaidlustada kohtutäituri 20.07.2007.a otsust Hxxxxx Kxxxxkaebusele täituri 02.07.2007.a otsusele. Sisuliselt on Hxxxxx Kxxx vaidlustanud kohtutäituri 20.07.2007.a otsust ning kohus menetleb kaebust kaebusena täituri 20.07.2007.a otsusele. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohtutäituri ja Hxxxxx Kxxx vahel on vaidlus kohtutäituri poolt tehtud kulutuste vajalikkuses või mittevajalikkuses.
lg 1 kohaselt täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. 2 Hxxxxx Kxxx taotlus tunnistada mittevajalikuks kuluks kinnisomandi müügikuulutuse avaldamiseks tehtud kulutused: Kohtutäitur on Hxxxxx Kxxx kinnisomandi enampakkumise kuulutamiseks 06.0l.2007.a väljaandes Vooremaa avaldanud teadaande ning AS Seitung on esitanud täiturile selle kohta 08.01.2007.a arve summas 2640 krooni. Kohtutäituri selgituse kohaselt avaldati korraga kahe kinnistu müügikuulutused sealhulgas Hxxxxx Kxxx oma, kohtutäitur on kuulutuse hinna jaganud kahe võlgniku vahel ning Hxxxxx Kxxxx tuleks kohtutäituri arvestuse kohaselt tasuda 1200 krooni. Korteri müügikuulutuse avaldamiseks tehtud kulutused on
§-s 37 lg 1 p 7 nimetatud enampakkumise korraldamise kulud. Õige on Hxxxxx Kxxx väide selles, et enne sundenampakkumise korraldamist pidanuks kohtutäitur kontrollima, kellele müüdav vara kuulub.
lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kohtutäitur ei ole küsinud Hxxxxx Kxxx abikaasa nõusolekut ning ei ole ka kontrollinud korteri kuuluvust. Hxxxxx Kxxx abikaasa Mxxxxx Kxxx on 16.01.2007.a esitanud kohtule taotluse hagi tagamiseks põhjendusega, et täitemenetluse käigus on arestitud korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, korter on Mxxxxx Kxxx ja Hxxxxx Kxxx abielu kestel omandatud ühisvara. Tartu Maakohtu 19.01.2007.a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning täitemenetlus peatati. Seitung AS on esitanud 08.01.2007.a kohtutäiturile arve tasumiseks teadaannete ilmumise eest väljaandes 06.01.2007.a. Kinnisasja arestimise aktist 07.12.2006.a nähtub, et Hxxxxx Kxxx avaldas kohtutäiturile, et kinnisomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxreaalosa korterilexx on abikaasade ühisvara. Seega oli kohtutäitur müügi korraldamise ajaks jaanuari algul teadlik, et korter on ühisvara, sama kinnitasid mõlema pooled ka kohtuistungil. Kohtutäitur kohtuistungil väitis, et Hxxxxx Kxxx ei esitanud abielutunnistust. Kohus on seisukohal, et hoolimata abileutunnistuse mitteesitamisest ei tohtinud kohtutäitur asuda vara müüma. Põhiseaduse § 32 kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Mxxxxx Kxxx omand on samuti puutumatu ning kohtutäituril puudus õigus tema omand müüki anda. Kohtutäituril ega ühelgi teisel isikul ei ole õigust asuda seadusliku aluseta võõrast vara müüma. Seega tuleb hinnata mittevajalikuks kuluks kohtutäituri poolt tehtud kulutused müügikuulutuse avaldamiseks ajalehes Vooremaa. Hxxxxx Kxxx taotlus tunnistada mittevajalikuks kuluks paberi- ja postikulud:
lg 1 kohaselt vajalikeks kulutusteks ei loeta kohtutäituri büroo majandamise kulusid. Kaebaja väitel on paberi- ja postikulud büroo majandamise kulud. Kohtutäitur seletas, et paberikulu Hxxxxx Kxxx täiteasjas oli koopiate tegemise kulu – seotud isikud saavad originaaldokumendi ning koopia tegemise kohtutäituri toimikusse maksab kinni võlgnik. kohtutäituri väitel on posti- ja paberikulu dokumendi edastamise kulu. Kohtutäitur esitas postikulude arvestuse kokku summas 284,3 krooni. Arvestusest ei nähtu, et oleks arvestatud paberikulu.
lg 1 p 2 kohaselt on vajalikud kulud täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud. Edastamise kulud on postikulud ning seega ei ole õige Hxxxxx Kxxx väide, et postikulu on mittevajalik kulutus. Kohtutäituri määrustiku § 55 lg 2 kohaselt täitekuludeks ei loeta kohtutäituri büroo majandamise kulusid, nagu näiteks bürooruumide rent, laenumaksed, liisingumaksed, kommunaalkulud, tehniliste seadmete amortisatsioon, töötajate palk ja dokumentide hoidmise kulud. Paberikulu ei ole konkreetselt nimetatud vajalike kulutuste hulgas ega ka büroo majandamise kulude s.o mittevajalike kulude hulgas. Kohtu seisukoht on, et paberikulu tuleb hinnata vajalikuks kuluks, kuna paberikulu oma olemuselt ei ole seotud büroo majandamisega 3 üleüldiselt, vaid on seotud konkreetse täiteasjaga. Seega tuleb paberikulu hinnata vajalikuks kulutuseks. Nimetatu ei oma aga käesolevas asjas õiguslikku tähendust, kuna tegelikkuses täitur paberikulu ei ole arvestanud. Hxxxxx Kxxx taotlus tunnistada mittevajalikuks korteri arestimisele sõitmise sõidukulud: Hxxxxx Kxxx väitel ei olnud sõidukulu sõitmiseks arestima korteritxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas vajalik kulutus, kuna korteril oli juba eelnevalt võõrandamise keelumärge ning midagi ei arestitud. Kinnisasja arestimise aktist 07.12.2006.a ilmneb, et on toimunud kinnisomandi registrinumber xxxxxx asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx reaalosana korter nr x arestimine. Kriminaalasjas, milles arutati HxxxxxKxxx süüdistust KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi ning mille 23.05.2006.a otsuse alusel toimub käesolev täitemenetlus, oli OÜ Skuba Grupp kasuks seatud kinnistule võõrandamise keelumärge, mis lasub kinnistul ka käesoleval ajal. Hxxxxx Kxxx väitel oli arestimine põhjendamatu, kuna võõrandamise keelumärge oli juba seatud. TsMS §-s 378 lg 1 on loetletud hagi tagamise abinõud: p 2 sätestab vara arestimise, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemise vara registris. Antud juhul on vara arestitud kriminaalasjas kohtueelse menetluse käigus.
lg 1 kohaselt kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.
kohaselt kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud: 1) sissenõude aluseks olev täitedokument; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja päraldised ja olulised osad; 4) kinnisasja hind; 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve Eeltoodust nähtub, et vara arestimise tähendus kohtumenetluses ja täitemenetluses on erinev. Kohtumenetluses tähendab vara arestimine vara võõrandamise keeldu registris ning täitemenetluses tähendab vara arestimine lisaks vara võõrandamise keelule täitetoiminguid koha peal. OÜ Skuba Grupp kasuks oli eelnevalt seatud võõrandamise keelumärge, mis seati vara registris, kuid kohtutäitur Ivi Kalmet viis läbi vara arestimise koos toimingutega kinnistul koha peal sealhulgas hinnates vara ja kirjutades üles ruumide mõõtmed, arvu ning otstarbe. Seega tuleb sõidukulud hinnata põhjendatuks. Kohtutäiturimäärustiku § 57 lg 3 kohaselt isikliku sõiduauto kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 4 krooni kilomeeter. Kohtutäituri arvestusest nähtub, et sõidukulud on arvestatud 2 x 30 x 4 km, mis koos käibemaksuga on kokku 283,2 krooni. Kohtutäituri büroost Jõgeva linnas on Põltsamaa linna 30 km, seega on kulutuste hind arvestatud õigesti. TsMS 478 lg 2 kohaselt jõustub määrus selle teatavakstegemisega pooltele. Kohus asja lahendamisel juhindub TsMS §-dest 475 lg 1 p 17, 477, 478. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.