Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on
Alates 01.01.2007.a on elatise miinimummääraks 1800 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja elatisenõue taotletud ulatuses on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et elatise alammäära s.o 1800 krooni osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis
Kostja elatisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatis 1800 krooni kuus. Elatis mõistetakse välja kooskõlas
§-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o alates 26.07.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
lg 2 kohaselt säilib elatise maksmise kohustus, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Hageja taotleb kohtul määrata kindlaks lapse elukoht ja määrata selleks hageja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas. Abielulahutuse tunnistuse (tl.7) põhjal tuvastas kohus, et hageja ja kostja on oma abielu lahutanud 07. mail 2007.a. Pooled elavad lahus ja nende laps Mxxxxx Hxxxxx elab hageja juures.
näeb ette, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus ei tuvastanud poolte vahel lapse elukoha üle vaidluse olemasolu. Kostja on nõus, et laps elab hageja juures. Seega määrab kohus, et lapse elukoht on hageja juures. Hageja taotles kohtul määrata kindlaks kostja lapsega suhtlemise kord.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
lg 2 näeb ette, et kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. 3 Pooled jõudsid kohtuistungil lapsega suhtlemise korra osas kokkuleppele. Kuid arvestades, et varem on olnud selle üle vaidlus ja hageja on esitanud kohtule nõude, siis on kohtu arvates vajalik lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata. Kohus määrab kostja lapsega suhtlemise korra vastavalt poolte kokkuleppele selliselt, et kostjal on õigus viia laps enda juurde iga kuu teisel nädalavahetusel, teatades sellest hagejale telefoni teel ette. Ka muul ajal on kostjal õigus lapsega suhelda ja teda enda juurde viia, kuid sellest tuleb hagejat piisava ajavaruga, näiteks 3-4 päeva ette informeerida, kostja kohtumine lapsega muudel aegadel saab toimuda kokkuleppel hagejaga. Hageja esitas kohtuistungil nõude, et kostja elukoht tuleb enne lapse sinna viimist üle kontrollida ja seda peaks tegema lastekaitsetöötaja. Kostja väitel on tal korralik kaasaegne korter ja ka hageja võib tulla seda üle vaatama. Kohus kostja eluruumide ülevaatamist ei määra. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et kostja ei ole sobilik lapsega kohtuma või et tema eluviis ja eluruumid võiksid last kahjustada. Seetõttu eeldab kohus, et kostja eluruumid on lapse sealviibimiseks kohased ja kostja on nõustunud, et soovi korral võib hageja ruumid üle vaadata. Vastupidiste asjaolude ilmnemisel on võimalik vastav kontrollimisenõue eestkosteasutusele esitada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.