Tsiviilasi nr 2-07-27094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2007 a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-07-27094 Tsiviilasi Txxx Mxxxxxxx hagi Exxxx Mxxxxxxxxvastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Txxx Mxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Exxxx Mxxxxxxxx(sünd.xxxxxxxxxxa, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 30.august ja 21.september 2007 RESOLUTSIOON Rahuldada Txxx Mxxxxxxx hagi Exxxx Mxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes. Lahutada Txxx Mxxxxxxx ja Exxxx Mxxxxxxx abielu, mis on sõlmitud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 1017 abieluaktide raamatus. Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt TxxxxMxxxxxxxx poolt märtsis 1999 omandatud korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on Txxx Mxxxxxxx lahusvara ja jääb peale abielu lahutamist TxxxxMxxxxxxx ainuomandisse. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega 05.oktoobril 2007a. kohtu kantselei kaudu Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu linna rahvastikutoimingute talitusele. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud abielu lahutamise asjas nende endi kanda. Edasikaebamise kord 1
(3)Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja põhjendused Txxx Mxxxxxxx on 23.07.2007a esitanud kohtule hagiavalduse Exxxx Mxxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu on registreeritud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 1017 all. Hageja väitel on hageja ja kostja 10 aastat eraldi elanud. Poolte abielust sündinud lapsed on täisealised. Kostja on talle saadetud hagimaterjalid kätte saanud 31.07.2007a ja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Menetluse käik 30.augustil 2007a. toimunud eelistungil jäi hageja esitatud nõuete ja seisukohtade juurde. Hageja taotleb abielu lahutamist. Ta sooviks sõlmida ka kostjaga kokkulepet selle kohta, et pärast kooselu lõppemist soetatud korter kuulub hagejale. Kohtuistungil 21. septembril kinnitas hageja oma nõuet. Kostja seletas, et ta on nõus abielu lahutama Kümme aastat ei ela pooled enam koos. Kostja jäi Tartusse ja hageja läks Eskusse elama. Kostjale on teada, et Txxx Mxxxxxxx ostis endale korteri ja kolis sinna. Kostja kinnitab, et ta ei soovi mingeid vastuväiteid esitada ja mingit vara neil jagada ei ole. Kostja on nõus, et Txxx Mxxxxxxxx nimel olev korter on lahusvara ja see jääb Txxx Mxxxxxxxxxx. Pooled vormistasid kohtuistungi käigus kirjaliku kokkuleppe abielu kestel omandatud vara kohta, allkirjastasid selle. Pooled palusid kokkuleppe võtta otsuse tegemise juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Txxx Mxxxxxxx ja Exxxx Mxxxxxxx vaheline abielu on registreeritud 10.oktoobril 1981a Tartu Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas kanne nr 1017 all (tl.5). Pooled käesolevaks ajaks ei ela enam aastaid koos, abielulised suhted on lõppenud vähemalt 10 aastat tagasi. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Neil asjaoludel ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. Vastavalt PKS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg-ga 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. 2
(3)Pooled on sõlminud kokkuleppe abielu kestel soetatud vara kohta. Perekonnaseaduse § 18 lg.1 järgi abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. § 18 lg.3 järgi abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. PkS § 15 lg.1 järgi on abikaasa lahusvara… vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Txxx Mxxxxxxx on omandanud korteri Esku külas, mille on hiljem vahetanud tema omanduses käesoleval ajal oleva korteri vastu. Korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on omandatud märtsis
- Pooled on ühisel seisukohal, et see korter on Txxx Mxxxxxxxx lahusvara ja jääb ka pärast abielu lahutamist Txxx Mxxxxxxxx omandusse. Pooled on allkirjastanud selle kohta kokkuleppe. Pooled kinnitavad, et muud vara neil ei ole. Seega on pooled sõlminud Perekonnaseaduse § 16 kooskõlas oleva kokkuleppe abielu kestel soetatud vara kohta, kokkulepe vastab TsMS § 430 lg.2 nõuetele. Kohus fikseerib kokkuleppe poolte taotlusel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 450 lg 1; PKS § 29 lg 2 lg 5, § 30 p
- Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige. Kohtunik : 3
(3)