Tsiviilasi nr 2-07-26819 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.oktoober 2007a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtu

§ 206lg 1 vähendab hageja oma nõuet 1000 krooni võrra.

Hageja jääb muus osas oma nõude juurde ja palub kohtul välja mõista hageja kasuks viivised summas 39,26 krooni ja esitada menetluskulude jaotus. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt

§-le 393 ning kohustas teda lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 10.septembriks 2007.a.

Hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud( tl 25). Kostja hagile käesoleva ajani vastanud ei ole. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas

§ 405lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada 01.oktoobril.

Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata hagi õigeksvõtul põhineva otsusega

§ 440

lg 1, 3 alusel, kuna kostja on oma faktiliste tegudega hagi õigeks võtnud.

§ 444

lg 1 alusel võib hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Viivise rakendamise õiguse sätestab TsK § 231 lg.

1. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.
2. tl.18). Selle alusel on arvutatud viivis. Üldtingimuste p.4.1.4 (tl.17) järgi kohustus teenuste kasutaja informeerima EMT-d oma aadressi ja kontaktandmete muutumisest ja esitama uued andmed. Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1996, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse , ostja kohustub…maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. Käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Kostja on valdava osa võlast ja viivistest tasunud pärast hagiavalduse esitamist. Hageja poolt esitatud nõue seni tasumata viiviste osas tuleb rahuldada. 2

§ 468lg.1 p.1 alusel.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 174

lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 208,47 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3,

§ 138

lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik : 3